Kuhu ulatub Tallinn 10 aasta pärast?

Viimsi valla kohta on ammu raske mõelda, et see ei ole Tallinn. 10 aasta pärast seda enam. Praegu kerkib endise Künka talu maadele Soosepa küla sajakonna majaga.

Jõelähtme vallaarhitekt Leili Müür nendib, et mitmed arendusprojektid on juba ehitamisel, osa projektistaadiumis. Kerkimas on Neeme külas Kadakaranna elamute grupp 39 majaga. Loo alevikus Pirita jõe ääres alustatakse võrkude ehitamist Välja maaüksusele kavandatud 16 väikeelamu tarbeks. Projekti staadiumis on 17 elamuga väikeelamugrupp Manniva külas ja ning samasse planeeritud golfiväljakute ümbruses peaks tulevikus olema 120 väikeelamut. Ihasalu lahe ääres planeeritakse lähiaastatel üks suurem elamute ala 100?150 majaga. Mõned elamugrupid on mõtete tasandil. 10 aasta pärast peaks Jõelähtme vallas olema vähemalt 300 uut kodu.

Rae vald jääb mere poolt tulles järgmiseks, mis, nagu väljendab Harju maakonna maaosakonna juhataja Jaan Mark, on tõesti viimastel aastatel kuum koht ja sinna soovivad paljud rajada oma kodu. Seal on veel suhteliselt odav maa ja head teed.

Rae valla arengu- ja planeerimisameti juhataja Erki Noorak kinnitab, et arendajaid on palju. ?Peetri küla on üks kiiremini arenevaid piirkondi. Kui saab lahendatud vee probleem, siis tuleb sinna paari aastaga üle 200 maja,? räägib ta. ?Selge on, et 10 aastaga on Peetri küla nagu Nõmme. Edasi areneb sealt Rae külla ja Assaku alevikku. 10 aastaga on Lagedi arenenud 1,5 korda suuremaks, aga Tallinnaga kokku ta ei ulatu. Jüri alevik areneb Aruküla ja Lagedi suunas, kuid ei tea, kui palju,? lisab ta.

Saue vallas on lõppjärgus Eesti võimsamaid kinnisvaraprojekte Veskimöldre, tõdeb vallavanem Mati Taru. Seda arendanud Arco Investeeringute AS plaanib Laagrisse ja Alliku külla kahte samaväärset rajooni. Veskimöldres on 250 väikeelamut, lisaks ridaelamud ja kolmekorruselised kortermajad. ?On valminud hulgaliselt väiksemaid arendusi ning surve uute planeeringute algatamiseks on väga tugev,? lisab Taru. Seega peaks 10 aasta pärast Tallinna külje all olema uue kodu saanud tuhanded pered.

Harku vald kui mereäärne piirkond on leidnud väheste aastatega väga palju uusi elanikke, kuid pidurit veel ei vajutata. Pankrannikule on planeeritud 66 krunti, elamurajooni plussiks on kindlaksmääratud stiil. Teelahkme ehk nn vaeste-Tiskre teise ja kolmanda etapiga valmiva 40 maja ümber on 10 aasta pärast ehk juba puud majakõrgusteks kasvanud. Suurupi 32 suurel krundil mere ääres on kõrghaljastus olemas. Valla arengukava järgi peaks lisaks eelnevatele tulema Pillado küla 34 krundiga, Otsa-Mikko-Kurma 106 krundiga, Muraste küla idaosa 28 krundiga. AS Karumaa arendab BTI-Punane Rist-Tooma 51 krunti ja Kalda IV 29 krunti. Prognoosi kohaselt asub nendesse elurajoonidesse Harku vallas elama 482 pere.

Samuti näeb Harku valla arengukava ette soodustada aiandusühistutes püsiva elanikkonna loomist. Kuna suveelanikke on vallas praegu kordades rohkem kui päriselanikke, siis on tõenäoline, et 10 aasta pärast on paljud suvilad aastaringsed elanikud leidnud. Arco Vara prognoosi kohaselt 60. Erinevalt uutest elamurajoonidest on neis probleemiks kanalisatsioonivõrkude puudumine ja kasinad võimalused nende rajamiseks. Pikemas perspektiivis on see aga vältimatu. Kõige aktiivsemalt on senini arenenud rannikualad: Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna külad, samuti ka Meremõisa-Keila Joa piirkond. Detailplaneeringute alusel on moodustatud kümneid uusi ehituskrunte. Valla mitmest tuhandest suvemajast on paljud juba elumajadeks ümber ehitatud.

Viimasel ajal võib täheldada ka seda, et maaomanikud asuvad arendama maid, mis ei asu otseselt rannikupiirkonnas, räägib Keila vallavalitsuse maanõunik Kadri Kreisman. Näiteks Valkse, Illurma ja Käesalu külades arvestavad omanikest arendajad peamiselt alade lülitamisega Keila linna infrastruktuuride mõjualasse ning suhteliselt head ühendust Tallinnaga. Kristjani maaüksusele Laulasmaal on planeeritud 20 krunti. Lohusalu külla tuleb 50 krunti ning Mäe maaüksusele veel 10 krunti. Lahepere I Kloogarannas saab 10 krunti, Ranna maaüksusele tuleb küla 30 krundiga ja Klooga 3 maa-ala detailplaneering näeb ette 20 uut krunti. Kältsu ja Oja maa kinnistutele Laulasmaal ja Kloogarannas on moodustatud umbes 50 krunti.

Raplamaa maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Silvi Ojamuru nendib, et mõned arengud näitavad, et ka Raplamaa mahub Tallinna arengu 10 aasta perspektiivi. Eriti ühinenud Kohila vallas, kuna seal on mitu nn aianduskooperatiivi, mis hakkavad muutuma osaliselt püsielanikega küladeks. Samuti on vallas kavandatud elamupiirkondi.