Riigiprokuratuuri andmeil on viimase viie aastaga lihtmenetluste osakaal kriminaalasjades kasvanud.
Möödunud aastal ületas lihtmenetluste arv juba 50% piiri, kusjuures näiteks Põlvas küündis osakaal 80%ni. Riigi peaprokurör Raivo Sepp nentis, et lihtmenetlus on ajavõit ning riigile ka tunduvalt odavam. Lisaks vähendab see kohtu koormust.
'Kindlasti ei saa öelda, et seetõttu pääsevad kurjategijad kergema karistusega,' rõhutas Sepp mööndes, et lihtmenetluse korras on karistuse küll pisut kergem.
Lihtmenetlus tähendab, et süüdistatav võtab süü omaks ning korvab kõik kahjud ning on nõus kandma prokuröri määratud karistust.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.