Kaugtöö teeb töötajad arvutiga sõbraks

Reklaamifirma Tank otsustas mõni aeg tagasi uuendada serverisüsteemi ja osta tarkvara, mis võimaldaks töötada kaugtöö vormis. ?Kaugtöö on oluline väga intensiivselt töötavatele ja palju reisivatele inimestele ? reklaamibüroo on mõlemat,? põhjendab Tanki juht Joel Volkov uue töökorralduse juurutamise vajadust. ?Projektijuhtide ja strateegide puhul on sama e-postisüsteemi ja interneti kasutamine vajalik, sest mitme account?i süsteem muudab asjad segaseks ning jätab tegijatest ebaselge mulje.?

Et tehtud investeering ka efektiivset kasutust leiaks, tuli pea 20-liikmeline meeskond välja koolitada. ?Seadmete kasutamine ja sätete määramine on väga keeruline tegevus ? ilma koolituseta hakkama ei saa, kuigi paljud proovivad,? arvab Volkov.

Ka Tanki juhtkond kaalus nii iseõppimise moodust oma IT-spetsialisti toel kui ka ametlikku koolitust arvutifirmast. Otsustati viimase kasuks. ?Koolitusega kasvab organisatsiooni efektiivsus oma ressursside kasutamisel,? on Volkov veendunud. ?Tank tundis seda omal nahal ? need, kes läbisid koolituse, hakkasid uuel moel tööle, kasutades kalendreid, task?e jms, mis mõistliku kasutamise puhul hõlbustavad oma aja planeerimist. Need, keda ei koolitatud või kes ei saanud aru, jätkasid vanal moel ning jäid nii-öelda kaotajaks.?

Joel Volkov peab arvutikoolituse puhul tähtsaks võimalikult praktilist õpet. ?Tavakodanikud ei õpi midagi, kui puust ette ja punaseks ei tehta,? tõdeb ta. ?Isegi juhendamisest ei piisa. Peab ikka konkreetselt kõik asjad läbi tegema ja kui ei saa hakkama, siis uuesti ja uuesti.? Ainult nii on Volkovi kogemusel võimalik saavutada tase, mis püsib kauem kui mõni päev. Seetõttu ei pea ta võimalikuks näiteks keskmise tasemega arvutikasutaja koolitamist interneti teel.

BCS Arvutikoolituse tegevjuhi Urve Metsa sõnul on töökorralduse koolitused viimasel ajal ühed kõige enam nõutavad koolitused. ?Kui varem piirduti suuresti tekstitöötluse ja tabelarvutuse kursuste tellimisega, siis nüüd on pea kõigi ettevõtete ja asutuste jaoks muutunud esmaseks töökorraldusvahendite ? nii Outlooki kui ka Lotus Notesi ? õiged kasutamisoskused ja -reeglid,? räägib ta, lisades, et paljude ettevõtete puhul on see seotud oma töökorralduses virtuaalse büroo kasutuselevõtuga.

Ühtmoodi tunnevad ettevõtted vajadust nii töökorraldusvahendite praktilise kasutuse koolituse kui ka töökorralduse standardi väljatöötamise terviklahenduse vastu. Sageli soovitakse sinna juurde Metsa kinnitusel ka teiste mobiilsete vahendite koolitust ? näiteks kuidas maksimaalse efektiivsusega kasutada sülearvuti, pihuarvuti ja mobiiltelefoni võimalusi.

Et võimalikult täpselt kaardistada töötajate arvutioskuse tase ning määratleda koolitusvajadus, korraldavad arvutikoolitajad töötajate oskuste testimist. ?Eriti oluline on see, kui töötaja töötab kodus, sest seal puudub tal sisuliselt võimalus teistelt iga pisema probleemi puhul abi küsida,? rõhutab Mets. ?Ettevõtte juhtkonna jaoks on oluline, et kodus töötades ei raiskaks inimene mõttetult aega oskamatusest tingitud probleemide lahendamiseks, vaid saaks tõrgeteta oma tööd teha.?

Metsa sõnul on ettevõtete juhid üha rohkem kaasas koolituse tellimisel ning eriti teadmiste mõõtmisel nii enne kui ka pärast koolitust. ?Julgen kindlalt väita, et koolituse tellimine läheb üha täpsemaks,? lausub ta. ?Järjest rohkem lähtutakse sellest, millised on töötaja oskused ja mis tasemel teadmisi või oskusi ta oma igapäevatööks vajab.?

Arvutialaseid teadmisi võib omandada nii avalikel kursustel kui ka firmasisesel koolitusel. Metsa sõnul sobib avalik koolitus töötajatele, kes vajavad mingis kindlas teemas sügavamaid teadmisi, kuna seal käsitletakse materjali reeglina üsna põhjalikult ning avalikul kursusel ei saa arvestada iga töötaja töö eripärast tulenevaid vajadusi.

Sisekoolitus võib toimuda nii koolitaja juures kui ka ettevõtte ruumides. Sisekoolituse üks meetodeid on mobiilne koolitus, kus koolitaja tuleb vajaliku hulga sülearvutitega kliendi juurde ning kus õppekeskkonnana võib kasutada kliendi enda infosüsteemi. ?Reeglina on töökorralduse koolitused korraldatud sisekoolitusena, sest iga ettevõtte töökorraldus on erinev,? nendib Mets.

IT Koolituse koolitusjuhi Kristin Keremi hinnangul on hea, kui töötajatega samas grupis osaleksid ka ülemus ja süsteemiadministraator. ?Vaid nii saadakse asjast ühtemoodi aru ja hakatakse ühes keeles rääkima,? selgitab Kerem.

Madli-Liis Parts, Äripäeva rubriigitoimetuse juht

Kui Äripäeva rubriigitoimetus läks üle kaugtööle, siis esmase IT-alase koolituse saime oma koostööpartneritelt Datelist, kellelt ostsime arvutid. Enne seda kaardistasime põhjalikult oma vajadused. Esimeses järgus õppisime tundma sülearvuteid. Partnerid valisid väga õige lähenemise: varusime piisavalt aega ning igaüks sai personaalset konsultatsiooni. Kuna olime konsultatsioonide ajal kõik koos, siis kuulsime ka seda, mida teistele räägiti. Meil oli ka kokkulepe, et esimesel paaril kuul olid Dateli inimesed meie jaoks kogu aeg olemas, et saaksime nende poole pöörduda niipea, kui mure tekib.

Outlooki ja suhtlustarkvara saime selgeks oma maja jõududega. Abiks oli eestikeelne Outlooki õpik. Kuna olime tol ajal arvutitundmises väga erineval tasemel, oleks väljastpoolt Äripäeva tulnud koolitajal meiega päris raske olnud. Nüüd aga aitasid meid äripäevlased, kes Outlooki ja suhtlustarkvara hästi tundsid. Õppimine läks valutult, oli päris palju õhinat ja rõõmu sellest, kui suutsime midagi uut koos ära teha.

Kui osakonda tuleb uus töötaja, siis saab ta omale tugiisiku, samuti on tal sisseelamisprogramm, kus on kirjas, millised arvutialased oskused peab uus töötaja omandama. Tugiisiku ja raamatute abiga on tänaseni sisseelamine valutult kulgenud. Kui uuel töötajal mingi tegevus ei õnnestu, on alati läheduses keegi, kes märkab abi pakkuda. Tänu kolleegidele omandavad uued inimesed arvutialased oskused väga kiiresti.

Rubriigitoimetuse liikmed tunnevad hästi Outlooki, erinevaid suhtlustarkvarasid, GPRSi võimalusi. Samuti pole neil probleeme arvutiside tekitamisel toimetusega ükskõik kust maailma nurgast.

Uute arvutioskuste lihvimisel sai Äripäevas määravaks üldine positiivne ja abivalmis õhkkond, milles testisime ja mängisime koos läbi erinevaid variante. Ei tekkinud õpetaja-õpilase suhet, vaid nutikamad õpetasid algajaid, teadmised omandati reaalsete kogemuste käigus.

Angela Mihklimäe, Äripäeva IT-osakonna juht

Kui Äripäeva töötajad hakkasid kasutama koduseid töökohti, siis oli meil kokkulepe, et kodused arvutiprobleemid lahendavad nad ise ning IT-osakonna töötajad neil kodudes käima ei hakka. Kui mingisugused probleemid sülearvutitega tekivad, siis toovad nad arvutid kontorisse.

Nüüdseks on ilmnenud, et lap-top?i kasutajad on hakanud arvutitest rohkem teadma. Kui ei ole kedagi võtta, keda varrukat pidi kohale lohistada, ei jää ju muud üle, kui asjad endale ise selgeks teha. Ilmselt läheb rohkem aega, aga vajalik saadakse selgeks.

Hea on see, et toimetuse sees on ajakirjanikel n-ö oma nõustaja, kes arvutist rohkem teab. Seega proovitakse probleemid esmalt omavahel lahendada.