Kehtiv detailplaneering tõstab maa hinda

Kaks kõrvuti asetsevat krunti ei pruugi olla ühesuguse hinnaga, sest nende kasutusotstarbed võivad olla erinevad. Näiteks võib ühele krundile ehitada tulutoova ärihoone, teisele võib kitsenduste olemasolu tõttu rajada ainult parkla.

Paljudel müügis olevatel ärikruntidel puudub detailplaneering. Detailplaneering, mis koostatakse väiksemate maaüksuste kohta, annab ostjale krundist üksikasjaliku ülevaate, sellel on määratud krundi ehitusõigus, teede ja tänavate ning tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus.

Ostja jaoks tähendab detailplaneeringuta krundi ostmine ?põrsast kotis?. Mida krundile konkreetselt ehitada tohib, selgub alles peale kohalikus omavalitsuses planeeringu kinnitamist.

Planeeringuta krundi ostmisega võtab ostja enesele teadlikult riski, sest esialgselt kavandatud investeering võib kulukamaks osutuda või, mis veel halvem, kavandatud projektist tuleb üldse loobuda ja hakata teist sobivamat krunti otsima.

Ekslik on arvamus, et ehitusõiguse määrab kinnistu asumine tsoonis, mis üldplaneeringu järgi on ärilise otstarbega. Ainult üldplaneeringust siiski ei piisa, sest see määrab maa-aladele üldised kasuta-mis- ja ehitustingimused. Üldplaneering on koostatud suurema maa-ala, kas terve linna või linnaosa kohta, ja ühe konkreetse krundi kohta sealt detailset informatsiooni ei leia.

Elamukruntidega üldjuhul probleeme ei teki. Pakkumisel on peamiselt arendusprojektide elamukrundid. Suurem arendustegevuse eesmärgil ostetud maa-ala on tavaliselt läbi detailplaneeringu jaotatud väiksemateks elamukruntideks.

Enne ärimaa müüki on soovitav koostada selle detailplaneering. Planeeringu koostamise käigus võib ette tulla palju takistusi alustades sellest, et tsentraalsed tehnovõrgud tuleb vedada hoopis kaugemalt või krundi juurdepääsutee ei pruugi kulgeda sealt, kuhu see esialgselt kavandatud oli.

Ärimaa detailplaneering on ostja jaoks oluline riske maandav tegur. Harvad pole ka juhused, kui detailplaneeringu puudumisel tehing üldse toimumata jääb.

Kaur Lass, ASi Entec arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja

Seaduse järgi on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele. Seega ostes maad, kus puudub kehtiv detailplaneering, on vajalik tutvuda üldplaneeringuga, millest võib tuleneda otseseid piiranguid ehitustegevusele või nõudeid detailplaneeringuga lahendatavatele küsimustele. Näiteks võib vald kehtestada mingis asulas maksimaalse korruselisuse või keelata kusagil ehitustegevuse sootuks. Samuti on vaja teada, kas investeerija kavatsused on üldplaneeringu-kohase või seda muutva detailplaneeringuga. Selle alusel saab kalkuleerida töö koostamise ajakulu ja selgitada planeeringu koostamisega kaasnevad riskid.

Ostes kehtiva detailplaneeringuta maad, puuduvad garantiid, et investeerija ehitussoov on teostatav. Detailplaneeringut võib selles kontekstis vaadata kui tagatist, mis võimaldab ehitussoovi realiseerida. Kord kehtestatud detailplaneeringu muutmine on võimalik ainult uue detailplaneeringu koostamisel.

Autor: Raul Mäsak