Jätkub tasakaalukas rahanduspoliitika

Olin nõus, kui peaminister Juhan Parts tegi mulle ettepaneku kandideerida rahandusministriks. Olen olnud seotud Res Publica rahandus- ja majanduspoliitika väljatöötamisega, olen Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja töötanud ligi kuus aastat rahandusministeeriumis.

Res Publica rahandusala parlamendisekretärina olen pidevalt jälginud ministeeriumi igapäevategemisi. Ma teadsin, et Tõnis Palts tõukas viimase nelja kuuga käima väga olulised protsessid nii riigis kui ka vajalikud muudatused rahandusministeeriumi valitsemisalas. Maksukoormuse alandamine, Eesti ja Euroopa raha pikaajalise planeerimise alustamine ja valitsuse kokkuhoiuprogramm mõjutavad meie tööd eelarve planeerimisel ja rahanduspoliitika kujundamisel veel mitmel aastal. Minu asi on siit edasi minna.

Koalitsioonileppe alusel koostatud 2004. aasta eelarve on tasakaalus. Arvan, et minu üks ülesanne on ka Riigikogus seda eelarvet menetledes tasakaalu põhimõtet hoolikalt jälgida. Vaid nii suudame kontrolli alla saada jooksevkonto puudujäägi, mille üheks põhjuseks on aktiivne laenamise arvel elamine erasektoris. Riik tervikuna aga ei saa kulutada tuleviku ja oma laste arvelt, vaid peab neisse investeerima.

Rahandusminister ja riik saavad siin olla tasakaaluka eelarvepoliitikaga eeskujuks. Ning rahandusministri ülesanne on olla tasakaalustavaks jõuks, kes hoiab terast silma peal riigi rahakotil. Tasakaalu raamides püsimiseks peame me järgmistel aastatel tegema veel raskeid valikuid, et valitsuskoalitsiooni prioriteedid selgelt ka eelarves väljenduksid.

Valitsuse võimalused oma poliitikaid rahastada sõltuvad majanduskasvust. Me peame saavutama niisuguse majanduskasvu, millega me jõuame Euroopa Liidu keskmisele elatustasemele kiiremini kui prognoositud 31 aastat. Selle eelduseks on jällegi investeeringud, pikad sammud teadmistepõhise majanduse poole ja peaministri poolt algatatud ?Eesti Edu 2014?.

Selles kontekstis näen ma ka olulise ülesandena võimaluste loomist euroraha kasutuselevõtuks 2007. aastal. Eestile tuleb taotleda protsessist võimalikult suurt tulu. Euro ei ole Eestile kindlasti eesmärk omaette, aga tähendab majanduslikku stabiilsust ja heaolu kasvu. Minu töö on kujundada üleminek võimalikult valutuks ja võidelda Eesti seisukoha eest ühehäälsuse protseduuri osas euroliidu maksuküsimustes.

Päris loomulikult saab uue rahandusministri esmaseks ülesandeks järgmise aasta eelarve kaitsmine Riigikogus. Koalitsioon on üksmeelselt otsustanud, et riik peab laste nimel püksirihma pingutama. Selle nimel peab kogu riik end kokku võtma, et maksutulude kasvu aeglustumise oludes panustada järgmistesse põlvkondadesse.

Nende suurte eesmärkide saavutamiseks on kahtlemata vaja kogu Riigikogu, ka opositsiooni abi, ning selle ühise arusaama nimel, ühiste eesmärgipüstituste nimel töötamine saab minu ülesandeks, kui mind määratakse rahandusministriks.