Peaminister seisab uuel aastal kolme eesmärgi eest

Kristen Michal ütleb saates “Soraineni sagedus” ka, et Eesti on täna kaitstum kui kunagi varem, aga toonitab, et ka meie naaber on agressiivsem kui varem. “Igale jõule on vastujõud – meie jõud on kasvanud, meie naaber on agressiivsem. Karta ei tule, valmis tuleb olla, ja ma arvan, et Eesti on valmis.”

Majanduses on kehv aeg kestnud juba kolm aastat, mis tähendab, et kümnendiku oma taasiseseisvuse ajast oleme veetnud majanduslanguses. Pöördepunkt on aga käes ja märgid kasvust käegakatsutavad, arutlevad saates advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal.

Peaministri sõnul on ideaalne riik madala maksukoormuse, lihtsa asjaajamise ja suuremate kodanikevabadustega. Hoolimata skeptikute väiteist, et just neis küsimustes on Eesti viimasel aastal sammu või mitu tagasi astunud, lubab Michal ideaali suunas uuel aastal jõuliselt edasi liikuda.

„Kesk- ja kommertspankade ennustuste järgi on majanduslangus sisuliselt möödas ja 2025. aastal hakkab majandus kasvama. Küll pigem rahulikus tempos – esialgu paari-kolme protsendi võrra. Kuid kõige raskemast ajast oleme üle ning lihtsamaks läheb nii majandusel kui ka inimestel,“ lubab Michal.

Kõige suurema mõjuga on tema sõnul Eesti majandusele olnud Venemaa sõda Ukrainas, mis on investorites meie regiooni kapitali paigutamisel ebakindlust tekitanud. Teine mõjutegur on Skandinaavia turud – Soome ja Rootsi majanduselgi pole läinud hästi.

„Kolmandaks, koroonapandeemia ajal ja enne seda lahendati paljusid sotsiaal- ja otsustamatuse probleeme Euroopas ja maailmas tervikuna odava rahaga. See tõi kaasa kõrge inflatsiooni. Kui keskpangad asusid hinnatõusu ja rahapakkumist piirama, sai raha järsku hinna ja see mõjus halvavalt kogu meie regiooni, aga eriti Eesti majandusele. Eestis on erasektori laenukoormus umbes 110% SKPst, samas Lätis ja Leedus ligi 60%“, selgitab Michal, viidates Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangule.

„Meie majandusel tõmbas see kopsu oluliselt kiiremini kinni. Mis tähendab seda, et euribori langemisega peaks meile lähitulevikus oluliselt rohkem raha kätte jääma. Majanduses on elavnemise märgid juba igal pool näha. Elu läheb lihtsamaks. 2026. aastal kaob ka küürakas maksuküür – see peaks samuti inimestele rohkem raha kätte jääma,“ ennustab valitsuse juht.

Samu märke näeb ka Lepasepp. „Advokaadibürood käivad majandustsüklist natuke ees. Meie tunneme majanduslanguse hõngu juba siis, kui ajalehtede esikaaned on veel optimistlikud. Saame sellest aru siis, kui tehingud esialgu vinduma jäävad ning ühel hetkel kaovad hoopis. Sama on majanduskasvuga. Meie nägime oma büroo töös õrnu elavnemise märke aasta esimeses kvartalis. Teine kvartal oli pöörane ja aasta lõppki on olnud kiire. Tehingud on tagasi ja ka meie julgeme ennustada, et uus aasta on mööduvaga võrreldes teist nägu. Samas, Eesti majandus on väike ja maailmas toimuv jätab meile suure jälje. Majanduskasv võib tulla väikene, aga palgaralli suur. Inimesi on meil neetult vähe,“ ütleb Lepasepp.

Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates vaatavad advokaadibüroo Sorainen tegevjuht Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal tagasi Eesti elule lõppeval aastal, ennustavad uue aasta trende ning arutlevad selle üle, kas vaba turumajandus on ohus, kodanike vabadused ja vastutus tasakaalus ning Eesti hääl Euroopas kosta ning kuidas plaanib valitsus vähendada bürokraatiat ja aidata kaasa majanduse kasvule uuel aastal.