Eestis ennekuulmatuna tunduvad putukamajad on OÜ Aiasõber juhi Lembit Kaarna sõnul mõeldud lääneriikidesse, kus asutustihedus kümme korda suurem. ?Eestis on vaba loodust palju, meil pole vaja konnale maja panna,? räägib Kaarna. ?Läänes on aga elu nii kaugele jõudnud, et inimene läheb poodi ja küsib konnamaja.? Kas konn inimese ehitatud majas ka elada tahab, see pole teada, aga Rootsi kaupmehed tahavad täita kliendi soove ning konna- jms majad peavad sortimendis olema.
Konna-, putuka jms majade kõrval on Aiasõbra põhitoodang linnusöögimajad ja pesakastid, mida valmistatakse 1993. aastast. Idee linnumaju teha tekkis aasta varem, mil Lembit Kaarna tee ristus rootslasega, kes oma kodumaal pidas aianduskeskust ning tahtis eestlastega koostööd teha. ?1992. aastal, kui kroon oli värskelt tulnud, sai mudelitele pandud hind, mis tundus müstiline,? meenutab Kaarna. ?See hind on aga suuresti jäänud tänaseni, sest konkurendid ? näiteks poolakad ? teevad umbes sama hinnaga.?
Aiasõbras valmistatavad linnumajad tehakse suures osas käsitsi. Aasta ringi on firma palgal kaks töölist, põhiline töö tehakse aga suvel. ?Sooja ilmaga saab väljas töötada,? põhjendab Kaarna. ?Siis pole vaja pidada tootmishooneid, vaid piisab varjualusest.? Lisaks sellele, et tööprotsess on odav, saab Aiasõber Kaarna sõnul odavalt kätte ka materjali. Osa materjali, nagu oksad, halud, leiab metsa alt. Linnumajade katuseks sobib hästi roog, mis mõne talumaja katuselt maha võetud. Lauad on aga sageli sellised, mida saetööstused müüa ei saa, näiteks ussikäikude või sinega. ?Lindudele sobib, kui majadel on juures looduse lõhna,? sõnab Kaarna. ?Päris uut nad umbusaldavad.?
Aiasõbra põhiline turg on tänaseni Rootsi, kuhu aastas läheb ca 7?8 veoautotäit linnusöögimaju ja pesakaste. ?Mujale ei jõua teha,? nendib Kaarna, ehkki huvi on tundnud nii soome kui prantsuse kaupmehed. ?Viimased tahtsid kuu aja jooksul 5000 tükki, kuid pidime loobuma, sest see on meie jaoks võimatu.? Tootmisvõimsust aga perefirma suurendada ei taha, sest siis muutub elulaad. ?Sellisel moel, nagu praegu teeme, pole toodangut olulisel määral suurendada võimalik,? selgitab Kaarna. ?Laenuga investeerida aga on riskantne, sest äri on sesoonne ja sõltub ilmastikust.? Nii on müük kehvem, kui talv soe. Pikk ja jahe talv aga on linnusöögimajade tegijatele soodne.
Pisut on Aiasõber oma toodangut pakkunud ka Eestis, kuid siinse kaubandusvõrguga on Kaarna hinnangul raskem asju ajada. ?Eesti kaupmehed on harjunud pikkade maksetähtaegadega,? räägib Kaarna oma kogemustest. ?Samuti kipuvad nad oma võimalusi üle hindama ega suuda kaupa ära müüa.?
Kauplustest enam pakuvad Eestis sihtrühmana huvi metskonnad, kes on Aiasõbralt ka pesakaste ja linnumaju tellinud. ?Nemad võtavad ca 100?200 tükki, sõltuvalt, kuidas neil keskkonnahooldusraha on,? tõdeb Kaarna. Vahel käib tellimuse hulka ka pesakastide paigaldus ja kaardistamine. Samuti on Aiasõbralt pesakaste tellinud ornitoloogiaühing mitme eriprojekti tarvis. Nii on valmistatud pesakaste näiteks kakkudele ja siniraagudele.
Suuremaid konkurente Eestis Kaarna endal ei tea olevat. Laudadest pesakaste teevad küll mitmed firmad, aga käsitööna linnumajade tegijatest ei ole ta kuulnud. ?Kui kuskil on selline tegija, siis müüb ta kindlasti kõik kuskile välismaale ja Eestis ei ole tal vaja endast kuulutada,? lausub Kaarna.
Jaanus Elts, Eesti Ornitoloogiaühingu konsultant
Aiasõber toodab igati tarvilikku kaupa. Nende toidumaju kasutavad linnud hea meelega ning pesakastid vastavad lindude nõudmistele.
Samuti saab sealt tellida nn tavapäratuid pesakaste näiteks suurematele lindude. Kui pesakastide puhul panevad sortimendi paika lindude bioloogilised vajadused, siis toidumajade osas on varieerimisvõimalused suuremad.
Ornitoloogiaühingu koostöö Aiasõbraga on sujunud hästi, sest kaup on vastanud nõudmistele ja tarnetähtaegadest on kinni peetud.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”