Kui Läti ja Leedu firmad liisivad autod ja hakkavad tegelema nende rentimisega, siis pole neil probleeme rentida autosid kolmandatele isikutele ka välismaale sõiduks. Auto liisingusse võtnud firma võib autot välismaale sõiduks edasi volitada, ilma et ta selleks pangalt luba peab küsima.
Kui Eesti firma soovib sellist äri ajada, tekib kohe üks põhimõtteline takistus. Eestis kehtiva seaduse tõttu nõuab piirivalve auto rentijalt notariaalset või kohaliku omavalitsuse sekretäri koostatud volitust. Nii tekibki situatsioon, kus enne auto rendile andmist on vaja taotleda rentijale volitust pangalt. Kui aga juhtub olema nädalavahetus, jääb auto lihtsalt rentimata, sest volitust ei saa ja kui kliendil pole aega oodata, jääbki äri tegemata. Eesti pankadel oleks küll võimalus olukorda kliendile kergemaks teha, nt sellega, et pank annab oma kliendile notariaalse edasivolitamise õiguse. Sellise dokumendi olemasolul saaks firma või nädalavahetusel mõne selliseid volitusi omava omavalitsuse sekretäri juures dokumendid vormistada. Need inimesed on kättesaadavamad kui notarid ja teenus odavam.
Sellise võimaluse on välistanud Hansapank. Keeldumist põhjendas nende esindaja vajadusega kaitsta kliente võimalike riskide eest. Nende meelest võib Eesti ärimees olla selline ullike, et saadab oma auto välismaale kindlustuseta. Ühispank ei välista valitud klientidele sellise volituse andmist. Muidugi on hoopis teine teema seadus, mis selliseid tobedaid volitusi nõuab aga kokkuvõttes võib ikkagi väita, et Hansapank Eestis ei usalda oma kliente, samal ajal Hansabanka ja Hansabankas oma kliente Lätis ja Leedus usaldavad. Sama keti pankade erinev suhtumine oma klientidesse on arusaamatu ja natuke eneseuhkustki riivav, sest kuidagi ei taha end pidada lätlastest vähema ausaks. Pangal pole mingeid kõrgendatud riske, kui ta sellise volituse annab, sest varguse korral kannab kahju kindlustus ja auto liisija, mitte pank. Seni, kuni selline suhtumine jätkub, võiksid kõik selle osaks langenud pangakliendid end rahustada eesti vanasõnaga: ?Varas kardab vargust ikka rohkem kui aus!?
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.