Arvutifirma Elko Eesti müügidirektor Tanel T?urkin soovitab 20?21tolliseid vedelkristallekraane raamatupidajatele, kel vaja tihti lahti hoida näiteks kahte A4-formaadis dokumenti. Samuti on sellised monitorid tema arvates paslikud näiteks börsimaakleritele.
Ehkki ca 20tolliseid monitore seostatakse sageli kujundajate töövahenditena, soovitab T?urkin neile pigem tavalisi ehk CRT-monitore. ?Muidugi on kujundajale parem, mida suuremalt ta ekraanil pilti näeb, kuid näiteks praeguste 21tolliste vedelkristallekraanide kvaliteet ei küüni sama suurte, professionaalidele mõeldud tavamonitoride tasemele,? selgitab T?urkin. Argumendid, et LCD-ekraanid on silmi säästvamad, samuti energia- ja ruumisäästlikumad, ei kaalu disainerite ja arhitektide seas üles üldist kehvemat kvaliteeti. Kvaliteedi vahe peegeldub ka hinnas ? kui 21tollised vedelkristallekraanid maksavad üle 20 000 krooni, siis sama suurte, kujundustöödeks mõeldud tavamonitoride eest tuleb välja käia ca 35 000 krooni. Kui disainerid siiski LCD-ekraane kasutavad, siis tasuks T?urkini sõnul eelistada digiväljundiga videokaarti, mis tagab kvaliteetsema ekraanipildi.
Trükikoja Kroonpress trükiettevalmistuse tehnilise tugi Elari Kingo lisab, et kujundustööde käigus tasuks nende ekraanide puhul kasutada maksimumresolutsiooni. ?Väiksem resolutsioon ei pruugi alati anda õiget pilti,? jagab ta oma kogemusi.
GNT tootejuhi Raul Haavala sõnul võib suuremaid LCD-ekraane kasutada ka televiisorina, kust filme vaadata, kuna neil on küljes TV-tüüner. Samuti on Haavala kinnitusel uuemad vedelkristallekraanid sobivad arvutimängude jaoks, erinevalt vanematest mudelitest, mille reageerimiskiirus polnud piisav.
LCD-ekraani valides tuleb jälgida kolme parameetrit ? kontrastust, heledust ja reageerimiskiirust.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”