Eesti elektriturg on täna kaitstud vaba konkurentsi eest täpselt samuti, nagu seda oli telekommunikatsiooni valdkond või veemajandus mõne aasta eest. 1. maist hakkab elektriturg Eesti Energia (EE) kõrval ka teistele tegijatele järk-järgult avanema ja 2012. a valitsevad energeetikas sarnased vabaturu konkurentsireeglid nagu mis tahes teises majandusvaldkonnas.
ELi ühinemislepinguga on kokku lepitud, et 2008. a peab Eesti elektriturust teistele võimalikele ettevõtjatele EE kõrval olema avatud 35%. Uue olukorraga peavad end hakkama kohandama nii EE, potentsiaalsed elektritootjad, väiksemad võrguettevõtted kui ka tarbijad. Kui lähitulevikus käivitub ühine Baltimaade elektriturg, peavad ühisel turul kõikidel tootjatel ja võrguettevõtetel olema võrdsed tegutsemisvõimalused.
Turu avanemine peaks olema tarbijatele hea uudis. EE 67miljoniline poolaasta puhaskasum on mõistagi väga hea tulemus. Suurest puhaskasumist hoolimata prognoosib EE taas elektri hinna tõusu, tõenäoliselt järgmise aasta teisest poolest. Tartu elektrikatkestus osutas energiafirma nõrkadele kohtadele. Riik kui EE omanik peab hea seisma oma äriühingu konkurentsivõime tõstmise eest. Teisalt on aga samuti tema huvides, et EE konkurentsivõime ei suureneks teiste turult tõrjumise arvel.
Väga paljude tarbijate tavateadvuses toodab ja jaotab Eestis elektrit ainsana EE. Tegelikult tegutseb monopoli kõrval juba täna iseseisvalt kaks suurt ? Narva Elektrivõrk ja Läänemaal tegutsev Fortum Elekter ? ja ligi 50 väiksemat elektrivõrku. Fortum Elekter, mis lisaks Läänemaale edastab elektrit ka Viimsis, ise elektrit ei tooda. Narva Elektrivõrk on ühendatud Sillamäe Soojuselektrijaamaga, kus soojuse kõrval toodetud elektrit kasutavad ka kaks suurtarbijat: Silmet Grupp ning Kreenholmi Valdus. Viie aasta jooksul on Fortum Elekter võrkudesse investeerinud 110 miljonit krooni, rikete arv on vähenenud poole võrra ja ilmastikust tingitud rikked isegi neli korda. Narva elektrivõrgus on elektrikatkestused pärast erastamist vähenenud neljandiku võrra.
Paraku on elektri põhivõrkude ühendus elektrienergia tootjaga ? EEga ? tekitanud olukorra, kus monopoli huvid ei võimalda erastatud võrguettevõtetel või uutel turule tulijatel kehtestada õiglast elektri ülekande hinda. Täna müüvad mitu võrguettevõtjat, sh Fortum Elekter, elektrit kallimalt kui EE, põhjuseks EE kunstlikult moonutatud hinnastruktuur. Elektri tootmisest tuleva kasumi arvel kompenseerib EE oma kahjumi jaotusvõrgus. Näiteks Fortum Elekter ei saa nii kuidagi teha. Selle ?elegantse? mehhanismi kaudu takistab EE uute võrguettevõtete teket ja soodustab olemasolevate hääbumist. Paratamatult peavad teised müüma elektrit ebaõiglaselt kõrgema hinnaga, kui EE katab oma jaotusvõrgu ja müügi kahjumit energia tootmises saadud kasumi arvel.
Turuosaliste mõju seadusandlusele on siiani olnud liiga ühesuunaline.
Paralleelselt uute elektriturgu reguleerivate seaduste jõustumisega kasvas elektrivõrkude ja -tootjate huvi organiseeruda oma huve esindavasse organisatsiooni. Oktoobris toimunud nõupidamisel (osales 37 elektriettevõtet) otsustasid Eesti elektritootjad ja võrkude esindajad moodustada Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingusse oma ühiste huvide esindamiseks elektriettevõtete nõukogu. Kiire ja praktilise toetusena aitab nõukogu väiksemaid võrguettevõtteid tegevuspiirkondade ja tegevuslubadega seotud dokumentide koostamisel (tähtaeg on aasta lõpus). Iga ettevõtja, olgu suur või väiksem, vajab investeeringuid tehes kindlust tuleviku suhtes.
Kui teenusepakkujate arv elektrienergia valdkonnas suureneb, muutub kogu majandusharu tegevus ratsionaalsemaks ja järgib rohkem turu loogikat. See puudutab meid kõiki, olgu eraisiku või ettevõtjana, sest me kõik oleme elektritarbijad. Loogilisem toimimine tõstab kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet. Lähiaastail EE monopol paratamatult murdub.
Eesti elektrituru avanemine loob uusi võimalusi optimaalseks ja ratsionaalsemaks tegutsemiseks nii energia tootjaile kui ka edasimüüjaile, suurendades osapoolte efektiivsust ja alandades energia hinda tarbijatele. Turuosalistel peavad olema võrdsed tingimused.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.