Kasutatud mööbel saab uue elu

Pisut enam kui aasta tagasi leidsid kunagi mööbli komisjonipoes töötanud Eve Süvari ja kunstiülikooli tarbekunstniku diplomiga Kristiina Väljamäe mööbliturul tühja ni?i ning asutasid firma, mis võtab inimestelt vastu nende jaoks kasutuks muutunud mööblit, teeb selle korda või disainib ümber ning müüb moeka väljanägemise saanud esemed maha. ?Mõtlesime, et mööbli komisjonipoode ju on, aga enamik toob mujalt sisse,? meenutab Väljamäe oma firma loomise eelseid mõtteid. ?Kuid ka meie inimestel jääb mööblit üle ? miks peaks nad seda prügimäele viskama.?

Aastane kogemus on näidanud, et mõte langes soodsale pinnasele. ?Inimesed on mööbli suhtes alalhoidlikud,? räägib Süvari oma tähelepanekutest. ?Kui oled 40 aastat mööbliga elanud ja pead kolima kuhugi, kuhu see ei mahu, siis prügikasti äärde viskad selle viimase hädaga ? enne annad tasuta ära.?

Kõige parema meelega võtavad Mööblikomi tüdrukud vastu 1950.?70. aastatest pärit mööblit ? küll ka vanemat, kuid mitte uuemat. ?Uuemaid asju ei osteta, sest moes on eelkõige 60.?70. aastate mööbel,? nendib Väljamäe. Lisaks peab Väljamäe viimastel aastakümnetel mööblitööstuses kasutatud saepuruplaati tänamatuks materjaliks. ?Kuni 70. aastateni tehti mööblit puidust või vähemalt liimpuidust,? selgitab Väljamäe. ?Seda kannatab lahti võtta ja uuesti kokku panna, ilma et see kellegi käes ära laguneks.?

Kõige raskemaks asjaks alustava ettevõtte juures peavad tüdrukud algkapitali leidmist. Ettekujutus, et valitud äriidee juures algkapitali olema ei peagi, purunes, kui ruumide rendile andja küsis ette kahe kuu rendideposiidi. ?Meie mõtlesime, et saame ruumid, võtame mööbli vastu ja müüme maha,? räägib Süvari. ?Siis aga oli vaja nuputada, kust raha saada ? töötud, nagu me olime.?

Kuna stardikapitali toetuse taotlust ei rahuldatud, siis tuli raha sõpradelt kokku laenata. ?Läksime riskile: kui tuleb välja, siis tuleb, kui ei, siis anname ruumid käest ja müüme mööbli Balti jaama väravas maha,? jätkab Süvari. ?Kuna suuri investeeringuid all ei olnud, siis polnud ka midagi kaotada.? Esimese kuu rent aga õnnestus juba ise maksta. Tänaseks on võlad ammu tasutud ning mehed naisi üleval pidama enam ei pea.

Ka mööbli restaureerimise oskusi on hakkajatele naistele elu ise õpetanud. ?Esimesed tugitoolid, mis lahti ei tulnud, sai jalaga lahti löödud,? muigab Süvari. ?Ning kodust sai isade ja meeste tööriistu varastatud,? lisab Reet Väljal. Kui kruvi ühtpidi lahti ei tulnud, siis tuli proovida teistpidi ? ja nii iga omandatud nipp andis õpetuse edaspidiseks. Tasapisi avastasid tüdrukud tööriistapoest masinaid, mis nii mõnegi töö naisekätest kiiremini ära tegid.

Klientuuri leidmisega pole Mööblikomil muret olnud, ehkki reklaami jaoks pole sentigi kulutatud. Esimene suurem tagasiside tuli kevadel, kui Tallinna Kaubamaja kasutas oma vaateakende kujundusel Mööblikomi mööblit. Järk-järgult on firma kliendiks saanud ka enamik telekanaleid ja Tallinna teatreid. ?Kui sellistes ringkondades jutt levib, siis suurt rohkem polegi vaja,? peab Väljamäe suust suhu kanduva reklaami osatähtsust oluliseks.

Väljamäe sõnul oli neil alguses ettekujutus, et peamise klientuuri moodustavad üliõpilased, kes elavad rendikorterites ega taha mööblile suurt kulutada. Tegelikuses on aga Mööblikomist ostetud mööbel sageli läinud väga uhketesse kodudesse, sest trenditeadlikud inimesed hindavad säästlikkust. ?Miks peaks metsa maha raiuma, kui vanast kapist saab teha uue kapi,? on Väljamäe arvates Mööblikomi omanike ja klientide ühine arusaam. Lisaks on ostjate soov tihti sobitada mööbel ajastuliselt ja stiililiselt korteri või majaga, mida sisustatakse. ?Näiteks on inimesed ostnud 30. aastate majas korteri ja hakkavad otsima sama ajastu mööblit,? lisab Väljamäe. ?Kui majal on hõng, siis peab ka mööblil olema.?

- Liina Männama, Tallinna Kaubamaja väljapanekujuht

Kaubamaja kevadine kujunduskontseptioon oli üles ehitatud meeleolu loomiseks kollaste sisustuselementide kasutamisele. Tuli otsida kas sobivaid renditavaid tooteid või siis vana mööblit, mida oleks võimalik vastavalt meie soovile kollaseks värvida, kangaga katta jne.

Mööblikomi leidsime tänu sellele, et meie inimestest keegi oli sinna varem isiklikul eesmärgil sattunud ja soovitas minna vaatama kui laia ja põneva valikuga kohta.

Nende äriidee ja tegemised tundusid võluvatena just selle poolest, et nad ise olid innukalt nõus tulema kaasa meie kontseptsiooniga ja aitasid väljavalitud asjad viia sellisesse vormi, et need meile suurepäraselt sobisid. See oli hea koostöö ? meie omalt poolt otsisime sobivad katteriided pehmele mööblile ja nemad tegid valitud mööblitükid korda. Me jäime väga rahule ja kindlasti jätkame sarnast koostööd edaspidigi.