Eesti taotlus fikseerida elektrituru täielikuks avamiseks üleminekuperiood 2015. aasta lõpuni on suuresti tingitud tänasest reaalsusest. Elektrituru avamine tähendaks seda, et elektri tootjad hakkaks müüma tarbijatele oma toodangut mitte reguleeritud kuludel põhineva hinnaga, vaid turuhinnaga.
Eesti elektrituru avanemine Euroopa Liidu uue elektrituru direktiivi põhimõtete alusel võib kaasa tuua kaks äärmuslikku stsenaariumi.
Kui konkurents toimuks vaid Eestis paiknevate elektrijaamade vahel, oleksid Narva Elektrijaamad turul turgu valitsevas seisundis, mille tõttu hakkaks elektri hind Eestis kontrollimatult kasvama. Kui tahetaks testida Eesti Energia ahnuse piire, siis võiks Eesti siseriikliku elektrituru homsest täielikult avada. Võib arvata, et ükski tarbija sellise lahendusega aga rahul ei oleks.
Teine äärmuslik stsenaarium tekiks siis, kui Eesti elektriturg avada rahvusvahelisele konkurentsile, elik sisuliselt ka Venemaa ja Leedu elektritootjatele. Venemaa on alati suuteline müüma odavamat elektrit seni, kuni on vaja konkurente turult välja süüa. Pärast eesmärgi saavutamist müüks nad aga elektrit monopoolses seisus neile sobivate hindadega. Leedu suudaks odavat elektrit müüa vaid Ignalina tuumajaama sulgemiseni 2009. aastal.
Samas on Eesti kohustunud oma elektritootmise viima vastavusse ELi keskkonnanõuetega 2015. aasta lõpuks. Selleks tuleb uutesse seadmetesse investeerida miljardeid kroone. Avatud elektriturgudel ei taha ettevõtted aga uusi elektrijaamu ehitada ? tururisk on liialt suur. Pankade jaoks ei ole hiljutiste energiafirmade pankrottide tõttu elektritootmine just eriti atraktiivne sektor.
Elektrituru lõpliku avamise tärmini kokkuleppimisel Euroopa Komisjoniga fikseeritaks periood, mille jooksul Eesti elektriturg peaks kujunema turuks, kus kirjeldatud äärmuslikke stsenaariumeid ei tekiks. 2015. aasta lõpuks peaks Eesti elektriturg olema integreeritud ELi elektriturgudega, siinsel turul peaks olema piisavalt palju tootjaid, kelle vaheline konkurents tagaks madala elektrihinna, ning ka kõik keskkonna ja varustuskindluse nõuded peaksid olema täidetud.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.