Viietärnihotell on kujunenud omamoodi sümboliks. Pariisi luksushotell Ritz on kuulsaks saanud sellega, et seal elas Coco Chanel ja peatus Ernst Hemingway. Mõlema auks on hotellis täna nimelised numbritoad. Viis tärni on taseme näitaja ja kliendid arvestavad sellega. Kui keegi tahab heas mõttes suurustada, ütleb ta, et ööbis viietärnihotellis.
Eestis on tärnid hotellidele poolkohustuslikud. Kuigi turismiseadus reguleerib üsna täpselt, mis on hotell, mis võõrastemaja, mis motell ja mis hostel, pannakse majutusasutusele aeg-ajalt peale silt, mida see tegelikult ei ole, lihtsalt ei vasta nõuetele. Suvalise tärni pealepanek hotellile eksitab klienti ja ei anna turust usaldusväärset pilti, sest enamasti tahavad hotellid välja paista paremad, kui nad tegelikult on.
Muidugi ööbib klient parema meelega viietärnihotellis kolmetärnihotelli hinnaga kui vastupidi. See ongi peamine põhjus, miks on vaja tärnide andmise nõuded vähemalt osaliselt standardiseerida ? klient peab teadma, millist teenust ta makstava raha eest võib eeldada. Isegi kolmetärnihotelli puhul ei kujuta klient reeglina ette, et tualett on koridoris ja sooja vett pole. See on nagu iseenesest mõistetav.
Põhjamaad ja Baltimaad üritavad ses vallas koostööd teha. Hiljuti Vilniuses Skandinaavia tärniekspertide osavõtul toimunud Balti riikide hotelliliitude konverentsil otsustati jätkata ühist diskussiooni. Uue aasta algul on Balti riikide hotelliliidud kutsutud Stockholmi, et koos Gröönimaa, Taani, Rootsi, Norra ja Soome kolleegidega arutada ühise klassifikaatori teemat.
Umbes 60 klientidest Põhjamaades ja Balti mere regioonis tervikuna tuleb regioonist endast. Seetõttu võiks olla piirkonnal oma standard, mida riigid ühiselt aktsepteerivad ja mis on kohustuslik. Siis teab sise- ja lähiturist alati, mida ta saab siis, kui ta ööbib kahetärni hotellis, ja mida siis, kui ta ööbib neljatärni hotellis.
Euroopa ühtset standardit on nagu nii peaaegu võimatu luua, maailma omast rääkimata. Põhjus on selles, et näiteks Pariisi ja Londoni hotellide aastaringne täituvus läheneb 90-le, mistõttu nad ei peagi niipalju pingutama kui meie. Ja ei pingutagi. Pariisi ja Londoni kolmetärnihotell võib olla ikka üsna kole, eriti kui võrrelda neid Eesti, Läti või Leedu omadega. Põhjamaades, mis ei ole nii atraktiivsed kui soojad lõunamaad, on reeglina teenus ja toode paremad. Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale!
Kuigi Eesti hotellid märgistavad end üsna täpselt kahe- või viietärnihotellidena, on meie eripära see, et neljatärnihotellid konkureerivad sageli nädalalõppudel kahetärnihotellidega samade klientide pärast. Näiteks Helsingi äriklassi (neljatärni-)hotellid on nädala sees reeglina täis ja nädalavahetusel tühjad.
Klientidele meeldib olla paremas hotellis väiksema raha eest. Nelja- või viietärnihotellid teevad kõik selleks, et ka nädalavahetused täis müüa. Tallinnas võitlevad kõik hotellid talvistel nädalalõppudel selle eest, kes saab endale (paraku üsna hinnatundlikud) soome turistid. Hea hinnaga parem hotell tõstab kliendi enesehinnangut. Ka hotellides töötab hästi Stockmanni kaubamaja Hullude päevade fenomen.
Suur osa rahvusvahelisi kette on oma hotellid paigutanud teatud klassi, nt Radissoni hotellid on üle maailma 4+. Selleks, et teatud klassi hotelle ehitada, tuleb teha kindlas mahus investeeringuid, mis tingib ka hotellikettide üldise hinnakuvandi turul ? Ritz on ülikallis. Tõsi, kõige kallim tuba Pariisi Ritzis on ca 120 000 krooni öö, Aga odavaim on 9000 krooni. Ka Tallinnas on võimalik öö eest rohkem raha ära kulutada. Korralikku tärnisüsteemi vajavad enim vähearenenud turud ja eelkõige iseseisvad (kettidega mitteliitunud) hotellid, kelle puhul kliendid ei tea, mida oodata ? Londoni ja Pariisi minnes teab peaaegu kogu maailm. Tallinnasse, Riiga või Vilniusesse minnes, kui regionaalsest turust kaugemale vaadata, ei tea peaaegu keegi.
Vaatamata sellele, et rahvusvahelistel hotellikettidel on oma kvaliteedinõuded, on sageli uutele turgudele sisenemisel ka ketihotellidel oluline liituda riikide või regioonide tärnikorraga. Mida me teame nt Etioopia hotellidest? Aga ka seal on oma süsteem, kuidas neid hinnatakse. Kui on olemas kindel kohustuslik süsteem, olgu või riigipõhiselt, on hotellivalikult palju lihtsam teha.
Euroopa riikides on kasutusel nii kohustuslikud kui ka vabatahtlikud klassifitseerimise süsteemid. Põhjamaad koos Baltimaadega ajavad Taani eestvõtmisel kohustusliku tärnisüsteemi väljatöötamise asja. Kohustuslik tärnisüsteem ei ole hotelliettevõtjatele täiendavate piirangute seadmine, vaid kannab turu korrastamise ja tarbijale selge informatsiooni andmise eesmärki.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.