Kui ettevõtted soovivad laieneda välisturgudele, on Balti riigid sageli nende esimene valik. Naaberriikides tegutsemine pakub palju võimalusi, kuid toob kaasa ka mitmesuguseid probleeme. Kuigi Balti riikidel on sarnane kultuuriline ja ajalooline taust, takistavad Leedu, Läti ja Eesti vahelised õiguslikud ja maksualased erinevused sageli ettevõtete kasvu. Need väljakutsed ei ole siiski ületamatud.

- Enid Songisepp, maksu- ja õigusnõustamise osakonna juht, Leinonen OÜ Foto: Fotosioon Fotostuudio
Selles artiklis toome välja peamised probleemid Balti turgudele sisenemisel ja pakume neile praktilisi lahendusi.
Erinevad õigus- ja maksusüsteemid
Hoolimata kultuurilisest ja majanduslikust sarnasusest on Leedul, Lätil ja Eestil erinev õigus- ja maksusüsteem. Näiteks Leedus peab tulenevalt seadusemuudatustest sageli raamatupidamist uuendama. Lätis ei ole palgaarvestus lihtne, sest kehtivad õigusnormid ja arvutamismeetodid nõuavad suuremat tähelepanu. Eestis võib laialdane digiteenuste kasutamine muutuda märkimisväärseks väljakutseks ettevõtetele, kellel ei ole veel riigi nõuetele vastavat IT taristut.
Nende erinevuste tõttu on vaja pidevalt jälgida iga riigi õigusakte ja maksumuudatusi, et kõik oleks seaduspärane. Ilma nõuetekohase pädevuse ja piisavate ressurssideta peavad ettevõtted otsima vajalike teadmiste ja praktiliste oskustega partnereid, kes nõustavad neid raamatupidamis-, maksu- ja õigusküsimustes.
Arusaamatused asjaajamises
Erinevad keeled ja paljudel juhtudel ka erinevad töömeetodid tekitavad täiendavaid väljakutseid vastastikuses suhtluses partnerettevõtetega. Keelebarjäär ja muutlikud töövõtted võivad raskendada koostööd, mis toob kaasa arusaamatusi, möödarääkimist, ajaraiskamist ja viivitusi otsuste tegemisel. Samuti on palju keerulisem koostada ühiseid dokumente (nt palga- ja arvestuspõhimõtted, töölepingud), eriti kui tegemist on erinevate riikide nõuetega.
Tõrgeteta suhtlus ettevõtte ja partnerite vahel tagab optimaalsed protsessid, seega on väikese ja selgelt määratletud võrgustiku olemasolu tõhusam kui otsida igas riigis erinevaid teenusepakkujaid.
Finantsalane konsolideerimine: eesmärk selge, kuid keeruline saavutada
Rahvusvaheliste ettevõtete juhtide üks kõige keerulisemaid ülesandeid on finantsandmete nõuetekohane konsolideerimine. Ühtsete aruannete koostamist raskendavad eri riikide normid ja aruandlus. Need lahknevused suurendavad vigade esinemise riski ja takistavad äriüksuste tulemuslikkuse täpset hindamist. Lisaks sellele võib finantsandmete ja aruannete konsolideerimine paljudel juhtudel nõuda märkimisväärsel hulgal aega ja inimressurssi.
Strateegilise finantsjuhtimise asemel tegelevad ettevõtte tegev- ja finantsjuhid sageli raamatupidamispartnerite ülesannete haldamisega. Lisaks kohalike eeskirjade järgimisele peavad nad täitma ka partneritega sõlmitud vastastikuseid kokkuleppeid, mille alla kuuluvad näiteks aruandlustähtaegadest kinnipidamine või sobivate kulukeskuste kasutamine.
Selliseid väljakutseid saab tõhusamalt ületada, kaasates protsessi partnereid, kes tegutsevad ettevõttega samadel turgudel, mistõttu ei pea finantsüksuse juht enam pühendama aega töö täiendavale koordineerimisele. Selline ühtlustamine aitab tagada ajakohase ja tõhusa andmete konsolideerimise.
Salakavalad erinevused palgaarvestuses
Kõigis kolmes Balti riigis on erinevused nii üksikisiku tulumaksu baasis kui ka maksuvaba summade arvutuses. Samuti kohaldatakse erinevaid maksumäärasid. Lätis on näiteks ka palgaarvestuses vaja arvestada reeglitega, et nädalavahetusele langev püha kantakse üle lähimale tööpäevale. Selle tulemusena tuleb palgaarvestusele pühendada rohkem aega.
Ka Leedus on palgaarvestus keeruline. Seda raskendavad sagedased muudatused maksuseadustes, mistõttu peavad ettevõtted pidevalt jälgima seadusemuudatusi ja kohandama oma raamatupidamissüsteeme.
Eestis, kui märkimisväärse digiteerimise ja automatiseerimise arenguga riigis, on palkade arvutamise ja aruandluse protsess võrreldes Läti ja Leeduga muutunud märkimisväärselt lihtsamaks ja tõhusamaks. Ettevõtted saavad automatiseerida palgaarvestuse haldamist ning esitada aruandeid riigiasutustele lihtsamalt ja kiiremini. Nüüdisaegsete raamatupidamissüsteemide abil on võimalik töötada veelgi efektiivsemalt, kuid selliste süsteemide paigaldamine ja hooldus nõuab ettevõtetelt endalt lisainvesteeringuid.
Palgaarvestust tuleb käsitleda äärmiselt hoolikalt, et tagada täpsed ja õigeaegselt esitatud andmed. Siin tulebki appi Baltikumis tegutsev partner, kes aitab palgaarvestust efektiivsemaks muuta ja vähendab seega näiteks tarnijatega seotud haldus- ja ajakulu. Ühtne platvorm või süsteem võimaldab kiiremini reageerida õigusaktide muudatustele (nt haigushüvitis, preemia) ja annab võimaluse läbipaistvuseks tööandja ja töötaja vahel.
Õige partneri leidmine Baltikumis
Ettevõtte geograafiline areng on lahutamatult seotud koostööga kohalike ekspertidega õigus-, raamatupidamise- ja maksualal. Allpool oleme toonud mõned põhilised soovitused selliste partnerite valimiseks.
Esiteks, otsige endale võrdne partner. Globaalsed ärinõustamise teenuseid pakkuvad ettevõtted ei pruugi olla huvitatud väiksematest projektidest, samas kui kohalikel väikeettevõtetel ei pruugi olla piisavalt ressursse teenuste pakkumiseks või puudub võimekus osutada kvaliteetseid teenuseid.
Teiseks, on välise teenusepakkuja valimisel äärmiselt oluline hinnata tema usaldusväärsust. Uurige, kas partneril on teenuse osutamiseks vajalikud sertifikaadid, erialase tegevuse vastutuskindlustus ja kogemus teile olulistel turgudel.
Kolmandaks, tutvuge võimalusel enne teenuse partneri valimist tema praeguste ja eelnevate klientidega ja küsige nende arvamust.
Neljandaks, veenduge, kas partner tagab ühtsete süsteemide ja protsesside kasutamise kõigis kolmes Balti riigis.
Vaata lisa veebilehelt www.leinonen.eu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!