Pruugitud auto ? liisingu või laenuga

Liisingu puhul peab arvestama, et omafinantseering on vähemalt 30%, laenu puhul on aga vajalik käendajate olemasolu. Liisinguga kaasnev minikasko on küll ca 180kroonine lisakulutus kuus, kuid näiteks varguse korral on lootust oma raha tagasi saada.

Kui auto ostja jaoks ei ole tegemist esimese autoga ja liikluskindlustuse kuumakse on pea poole väiksem, kui see oleks liisingufirma autol, tasub siiski laenuvarianti kaaluda. See, kas omanik teeb väljaostetud autole minikasko või eelistab selle raha kokku hoida, on asja üks pool. Teine pool on aga see, et nii vana auto puhul ei tea iial, mida ta endast täpselt kujutab. Kui väljaostetud autol ilmneb midagi sellist, mis omanikule sugugi ei meeldi, on temast enne liisinguperioodi lõppu hoopis lihtsam vabaneda, kui liisinguga seotud autost. Samuti puudub laenu puhul omafinantseeringu kohustus.

Liising omakorda annab kaasa teatava turvalisuse. Esiteks nõuab liisingufirma eraisikult ostes auto hindamisakti ja otsustab, kas hind on üldse sobilik sellisele autole või mitte. Neil, kes autodest kohe mitte midagi ei taipa, on oht, et nahk päris üle kõrvade tõmmatakse, mõnevõrra väiksem. Lisandub kohustuslik kasko, mis minikasko korral küll ei korva liiklusõnnetuse kulusid, kuid on oluliseks leevenduseks, kui hommikul aknast välja vaadates auto asemel vaid jäljel lumel vastu vaatavad.

Tarmo Kärsna, Hansa Liising Eesti arendusosakonna juhataja:

Mõte pakkuda liisingut kuni 11aastastele autodele tekkis eeskätt klientide soovist ja nende vajadusest liisida vanemaid autosid. ARKi statistika andmetel on ca 2/3 esmaregistreeritavatest autodest kasutatud. Järjest kasvav on ka nn teise ringi autode osakaal. Inimene on auto liisinguga välja ostnud, soovib seda nüüd uuema vastu vahetada ja vanema auto maha müüa. Suurenenud on ka klientide soov soetada perre teine auto, sellisel puhul on sageli eelistatud madalama hinnaga, ehk vanemad autod.

Ka maarajoonides on nõudlus odavamate autode järele.