Ekslik käsitlus saab alguse sellest, et ei ole vahet tehtud õigusteenuse ja riigi õigusabi vahel. Õigusteenust ettevõtjatele ja kodanikele osutavad täna advokaadibürood (Eesti Advokatuuri liikmed) ja õigusbürood. Riigi õigusabi on õigusteenus kitsamas tähenduses, mille kohaselt maksab riik kinni maksejõuetu füüsilise isiku õigusteenuse kulud, kui ta ei ole selleks ise suuteline. Riigi õigusabi seaduse eelnõu reguleerib, millistel juhtudel riigi õigusabi osutatakse, kes on õigustatud riigi kulul õigusabi saama, kuidas maksejõuetust tõendatakse ja kuidas maksejõuetule isikule õigusnõustaja määratakse. Riigi kulul osutavad maksejõuetutele õigusabi advokaadid, kellele riik maksab tasu välja läbi Eesti Advokatuuri.
Sama kord kehtib ka täna, mil riigi õigusabi piirdub valdavalt määratud kaitsega kriminaalasjades. Eelnõu laiendab isikute ringi, kes võiks riigi kulul õigusabi saada, samuti laieneb riigi abi tsiviil- ja haldusasjadele. Eelnõu ei piira mingil määral õigusbüroode tegutsemist ega ettevõtjatel neilt õigusteenuse ostmist. Ka kohtumenetluse seaduste kohaselt ei pea üldjuhul esindajaks olema advokaat.
Eelnõu rakendussätetega muudetakse advokatuuriseadust ja senistele õigusbüroo pidajatele antakse õigus saada lihtsustatud korras Eesti advokatuuri liikmeks. See ei ole õigusbüroo pidajate kohustus, samuti ei keelata nende edasist tegutsemist õigusteenuse turul. Riigi eesmärk on selle sammu kaudu suurendada advokatuuri liikmeskonda, mille tulemusena kasvab selle kutseomavalitsuse suutlikkus.
Vastupidi artiklis väidetule ütleb loogika, et kui advokaate on senisest rohkem, peaks teenuse hind pigem langema. Õigusbüroode pidajatele kaasnevad advokatuuri astumisega mitmed eelised. Advokatuuri liikmetena avaneb neile võimalus osaleda riigi õigusabi osutamisel maksejõuetutele, samuti on pärast 1. maid õigusteenuse osutamine teistes liikmesriikides lubatud vaid advokaatidel.
Riigi poolt on mõistlik riigi õigusabi osutajana kasutada advokatuuri teenuseid eeskätt seetõttu, et see tagab ühtlasema kvaliteedi. Advokaatide tegevus on reguleeritud seadusega, advokaadiks saamine eeldab pikka väljaõpet, sätestatud on kliendikaitse reeglid ja kutsekindlustuse nõue.
Õigusbüroo pidamiseks ei pea olema isegi jurist ning õigusbüroo pidamise kohta pole ühtegi reeglit. On muidugi igaühe valik, keda ta end esindama usaldab, kuid riik peab maksejõuetule kodanikule õigusabi pakkudes mõtlema ka selle peale, et ei oleks vaja pakkuda õigusabi teistkordselt seetõttu, et inimene sai ebapädeva esinduse tõttu kahju.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.