Mõni aasta tagasi lahvatas Eesti konverentsiturul buum, millele skeptikud pikka iga ei ennustanud. Turg väike, teemad kõik juba kord kuuldud, esinejad ühed ja samad, konverentsi pidamise kohad korduvad.
Usun, et professionaalsete konverentsikorraldajate paremad ajad pole siiski möödas. Eestlane tahab ree peal püsida ning hirm, et konkurent saab konverentsilt või seminarilt mõne targa mõtte või olulise teadmise, ei luba paljudel koju kotile jääda. Küllalt palju on ka neid ettevõtjaid, kes siiani vaid tööd vihtunud ja alles hakkavad otsima võimalusi maailmavaate avardamiseks. Ning gruppi kuuluda, omasugustega kokku saada on samuti inimlik vajadus.
Konverentsikorraldajatel on oluline leida üles õige sihtgrupp. Suur osa tippjuhte on tõesti tüdinud konverentsilt konverentsile käimisest, kuid erinevate valdkondade tippspetsialistidki vajavad oma ala kogunemisi. Edu toob seejuures nii-öelda individuaalne lähenemine. Justkui lavastaja rollis olev korraldaja peab iga üksikut seminari või konverentsi korraldama nagu uut etendust, kus arvestatud just seekordsete kuulajate ootustega ja loodud just sellele korrale sobiv emotsioon.
Eesti turg on küll väike, kuid ergas ja ihkab pidevalt uut. Sestap peavad konverentsikorraldajad kogu aeg pingutama. Sõna ?konverents? ei pruugi enam tõesti rahvast kohale tuua, kuid huvitava ja aktuaalse teema, autoriteetsete ja põnevate esinejate, uue koha ja muude lisaväärtuste järele on nõudlust edaspidigi.
Hästi läheb vaid neil konverentsikorraldajatel, kes kvaliteedis mööndusi ei tee. Päev või kaks põhitööst eemal olla on kallis aeg nii juhile kui spetsialistile ning logisema kippuv korraldus või tuimad ettekanded kuulajat järgmine kord tagasi ei too.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.