Ühistu üldkoosolek otsustab remondi

Eesti Korteriühistute Liidu jurist Urmas Mardi võrdleb ühistut riigimudeliga, kus kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kes võtab vastu juhatuse ettevalmistatud ettepanekud. ?Juhatus peab suutma asja ette valmistada nii nagu riigi puhul valitsus,? tõdeb ta. Juhatus, kel tuleb teada maja seisukorda ja hinnata remondivajadust, peaks koostama vajalike tööde tegemiseks eelarve ning esitama selle üldkoosolekule. Kui üldkoosolek eelarve kinnitab, peab ühistu juhatus asuma üldkoosoleku otsust täitma. Juhul kui korteriühistus on loodud ka kolmas organ ? revisjonikomisjon ? siis tema ülesandeks on järelevalve juhatuse tegevuse üle.

Mustamäel asuva korteriühistu tegevjuht Ilme Trepp usub, et üldkoosolekul ei teki üldjuhul tõrkeid, kui juhatus on kodutöö korralikult ära teinud. ?Meie majas on 162 korterit, üheksakümne omanikud on pensionärid ja üldkoosolek andis juhatusele volituse võtta 3,6 mln krooni laenu,? räägib Trepp. Selleks korraldas juhatus majas kaks koosolekut. Esimese selgitamaks inimestele hoone seisukorda ja remondivajadust ning küsimaks luba edasiseks tegevuseks. Teine koosolek kutsuti kokku selleks, et laenuotsus kinnitada. Esimeseks koosolekuks oli tellitud ehitusekspertiis ja tehtud orienteeruvad hinnaküsimised. Teiseks koosolekuks tehti projekt, võeti mitmelt firmalt hinnapakkumised, tehti ehitusfirmade taustauuringud ning valiti välja eelistatuim ehitaja.

Kui remondiks kasutatakse pangalaenu, siis seaduslikke lisanüansse sellega ei kaasne. Sel juhul tuleb lähtuda pangapoolsetest tingimustest. Hansapanga korterelamu järelmaksu müügijuht Janis Pugri soovitab finantseerimisvajaduse tekkides ühistul kohe panka pöörduda, et leppida kokku esialgsed finatseerimistingimused ja saada konsultatsiooni. Seejärel leida ehitusekspert, kelle kaasabil remont korraldakse. Ühistu juhtkonna põhiülesandeks peab Pugri ühistu liikmete informeerimist ja üldkoosoleku ettevalmistamist. Oluline on ka põhjalik eeltöö ehitusfirma leidmisel, et tagatud oleks hea kvaliteet sobiva hinnaga.

Majandusaasta eelarve ja remondiga seotud otsuste vastuvõtmine üldkoosolekul eeldab lihthäälteenamust, st poolt peavad olema üle poole koosolekul viibivatest korteriomanikest. Kvooruminõue, mis määrab ära üldkoosoleku otsustusvõime, on paika pandud ühistu põhikirjaga. ?Seadus kvooruminõuet ei sätesta, küll aga on antud võimalus seda reguleerida põhikirjaga,? selgitab Mardi. ?Kui kvoorumit ei ole paika pandud, võib kolm inimest kohale tulla ja otsuse vastu võtta.?

Kui aga remondivajadus seotakse katusekorruse väljaehitamisega, siis tuleb lähtuda korteriomandi seadusest. Selle järgi peavad pööningukorruse väljaehitamisega olema nõus kõik korteriomanikud, kusjuures nende nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud.

Kahtlemata ei ole vaja üldkoosolekut kokku kutsuda, kui majas tuleb teha jooksvaid väiksemaid parandustöid ? vahetada lukke, pirne jms. Kus jookseb piir väikse ja suure remonttöö vahel, on iga maja puhul erinev. ?Kui ühel majal on elementaarne kulutada 10 000 krooni jooksvatele töödele, siis teisel majal on see aasta remondifond,? võrdleb Mardi.

Piiri, milliste summade ulatuses tohib juhatus otsuseid teha, võib paika panna ühistu põhikirjaga. ?Näiteks pannakse piiriks 20 000?30 000 krooni ja sellest kallimaid tehinguid ei tohi juhatus ilma koosolekut kokku kutsumata teha,? räägib Mardi.

Piiranguid võib sätestada ka B-kaardil. Ehkki seaduse järgi võib iga juhatuse liige esindada ühistut kolmandate isikute ees, võib teha ka nii, et tehingute juures peavad oma allkirja andma kõik juhatuse liikmed.