Massaa? toob tasakaalu

Tõhus abivahend tasakaalu saavutamiseks on üks mõnus massaa?iprotseduur, mis olenevalt liigist võib olla tugevam või leebem. Klassikalise massaa?i kõrvale on viimastel aastatel tulnud pea kümmekond muud massaa?iliiki, mille seast sõltuvalt soovist või probleemist peaks igaüks sobiva leidma.

Üheks viimase aja avastuseks massaa?isõprade seas on meemassaa?. Ehkki mee turgutav ja toitev toime on teada juba iidsetest aegadest, on meemassaa?i võimalused meie inimeste teadvusesse jõudnud suhteliselt hiljuti. Salongi Spotklubi juhataja Tiina Aljas leiab, et põhjuseks on eelkõige inimeste püüd loodusläheduse poole.

Meemassaa?i põhimõju seisneb jääkainete väljutamises. Mett kasutatakse kleepainena, mille abil on võimalik organismist eemalda n-ö saastunud energiat. ?Kui seljale määritakse ilus kollane mesi, siis pärast on mesi hall ja kole,? räägib Aljas toime tõestuseks.

Massöör Külle Kordemetsa rõhutab, et meel on ka tõhus kooriv toime, mis muudab naha pehmeks. Naha kaudu vereringesse sisenedes annab mesi organismile edasi oma head raviomadused, soodustades seedimist, toiteainete omastamist ja ainevahetust.

?Lisaks mõjub meemassaa? lihastele ? kliendid räägivad, et pärast protseduuri tunnevad nad, justkui oleks trennis käinud,? vahendab Kordemets saadud kogemusi.

Kes arvab, et meemassaa? on mõnus lõõgastumisvõimalus, kus õrnalt nahka hellitatakse, see paraku eksib. Meemassaa? võib olla madalama valulävega inimese jaoks vägagi valulik protsess, tekitades õrnema naha korral mõnikord isegi väikseid verevalumeid. Valus on protseduur ka väga karvastele inimestele, mistõttu neil tasub enne salongi minekut end raseerida.

Kuna meemassaa? on üsna jõuline, soovitatakse kaks tundi enne massaa?i mitte süüa.

Hea enesetunde annab ka kivimassaa?, mis baseerub idamaistel tarkustel ning mille põhirõhk on naha ja meelte lõõgastamisel. Kosmeetik Liia Viitase sõnul kasutatakse protseduuris nn shiatsu-tehnikat, mis stimuleerib eluenergiat, paneb idamaiste arusaamade kohaselt energia vabalt voolama ja tasakaalustab vaimu.

Massaa?i tehakse laavakividega, mida eelnevalt soojendatakse kuumas vees või spetsiaalses keraamilises ahjus. Lamedad ja siledad laavakivid, mis meenutavad lutsuviskamise kivisid, on hästi libisevad ning tiheda struktuuriga, mis takistab õlide imendumist kividesse. Väidetavalt hoiavad nad ka soojust paremini.

Kivimassaa?i juures kasutatakse idamaistel taimeekstraktidel põhinevaid tooteid. Õlide ja seerumite koostises on tavaliselt näiteks rohelist teed, igavese elu juureks kutsutavat ingverijuurt, riisikliiõli jms.

Hoolduse lõpus asetatakse kuumad kivid t?akratele, vabastamaks energia liikumist. Peale laavakivide võidakse t?akratele panna ka poolvääriskivisid, millel uskumise kohaselt igaühel oma mõju.

Lümfimassaa? sobib massöör Raili Räägu sõnul pidevalt kontoris istuvale inimesele, kel on ühtlasi loomupäraselt aeglane lümfisüsteem. ?Näiteks kui jalad jäävad kangeks, siis tasub mõelda, kas mitte otsida abi lümfimassaa?ist,? sõnab Rääk.

Lümfimassaa? on mõeldud eelkõige tursete alandamiseks. Lümfi anatoomial põhinevat protseduuri tehakse naha pinnal kindla suuna ja rütmiga. Lümfiringe aeglustub liikumisvaeguse ja ülekurnatuse tõttu. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes ja põletikulised protsessid. Lümfiringe aeglustumisel kuhjuvad slakid, mis rõhuvad kudesid ja närvilõpmeid. Massaa?iga mõjutatakse nii rakke kui ka rakuvaheainet ? vere ja lümfi ning sidekoe vedelikke.

Lümfimassaa?i tehakse ka pärast traumasid, samuti operatsiooni eel- ja järelraviks ning kortsude ennetamiseks. Räägu kinnitusel on Eestis kaks spetsialisti, kes teevad lümfimassaa?i vähkkasvaja operatsiooni järgsete tursete raviks.