Et CE-märgisega toodet võib turustada kogu Euroopas, peavad toote omadused olema arusaadavad kõigile Euroopa tarbijatele ja projekteerijatele. Selleks koostatakse Euroopa nn harmoneeritud standardeid, millega tagatakse, et kõikjal Euroopas katsetatakse ja hinnatakse toodet ühtemoodi ja järelikult on toote omadused üheselt arusaadavad. Iga toote puhul on projekteerija jaoks siis selge, milliste hoonete ehitamisel saab millist toodet vastavalt tema survetugevusele, külmakindlusele või muudele omadustele kasutada. Lõpp-eesmärgina saavutatakse seeläbi turvaliste hoonete valmimine.
CE-märgis ei ole kvaliteedimärk, vaid sellise minimaalse ohutustaseme näitaja, mis kehtib üle Euroopa.
Eestis rakendus ehitustoodete puhul CE-märgisega varustamise nõue liitumisel Euroopa Liiduga. Kuid ka nüüd võib CE-märgist otsida vähestelt toodetelt, sest paljud harmoneeritud standardid on Euroopas alles koostamisel. Siiski loodame enamiku standardite valmimist paari aasta jooksul ning märgise ilmumist kõigile toodetele (või toote dokumentidele).
Nüüdsest peab CE-märgisega olema varustatud näiteks tsement ning soojustusmaterjalid (tehases toodetud EPS-soojustus, mineraalvillad jne). Tähelepanu all on ka näiteks veel täitematerjalid ja müüritise materjalid.
Kõigi toodete puhul on hea teada harmoneeritud standardis toodud nõudeid, viimastega saab tutvuda Eesti Standardikeskuses (www.evs.ee). Näiteks telliste puhul saame sealt teada, mis on I ja II kategooria toodete erinevuseks.
Teatud toodetel ja teatud juhtudel on toote nõuetele tõendamise juurde vajalik kaasata teavitatud asutus (sertifitseerija, katselabor), ning sel juhul on selle asutuse tunnusnumber toodud ka CE-märgistuses.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.