Dividendide jaotamist saab ajatada ning vastavalt jaotada ka dividendide väljamaksega seotud maksukoormust.
Ajakirjanduses on kõlama jäänud arusaam, nagu peaks äriühing teenitud kasumi aktsionäride või osanike vahel välja maksma ühekordse maksena (nt Romet Kreek, Äripäev 16.07.). Arusaama kohaselt kaasneb väljamakse tegemisega kohe ka nn dividendimaksu tasumise kohustus, mis paratamatult toob kaasa äriühingu esimese poolaasta majandustulemuste languse, kuna sellesse aega võivad jääda väga suured väljaminekud.
Kui äriseadustiku sätteid täht-tähelt lugeda, siis võib tõesti jõuda sellise tõlgenduseni. Äriseadustiku paragrahv 157 sätestab, et osaühingu osanikele võib teha väljamakseid üks kord aastas kinnitatud aastabilansi alusel. Äriseadustiku paragrahvi 277 kohaselt võib dividendi maksta aktsiaseltsi aktsionäridele üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
Leian siiski, et nende sätete eesmärk ei saa olla, et dividendide väljamaksmist ei ole võimalik ajatada. Eesmärk peaks olema see, et kasumi jaotamise otsust saab vastu võtta vaid üks kord aastas, kuid väljamakse tegemise aeg ja sagedus nähakse ette juba vastavalt äriseadustiku paragrahvi 277 lõikele 2 üldkoosoleku otsusega või põhikirjas. Äriseadustiku nõue, et dividendide jaotamist saab otsustada vaid üks kord aastas, teenib nii võlausaldajate kui ka aktsionäride või osanike huve, kuna sellisel juhul toimub väljamakse otsustamine rangelt kontrollitud aruande alusel. Samas ei ole erilisi õigustusi selleks, et väljamakse peaks toimuma ühekordse maksena. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend 10. veebruarist 2004, mille kohaselt tuleb äriseadustiku paragrahvi 277 lõiget 1 tõlgendada koostoimes sama paragrahvi 2. lõikega.
Kuna dividendide maksmise korra kehtestamine on antud üldkoosoleku pädevusse, siis leiab kohus, et selle alla mahub ka dividendi väljamaksmise ajagraafiku kehtestamine. Kohus leiab, et paragrahv 277 lubab ka otsustada, et dividend makstakse välja osamaksetena näiteks ühe aasta jooksul.
Dividendide väljamaksmise ajatamine ei tohi olla vastuolus heade kommetega või hea usu põhimõttega. Kohus leidis, et sõltuvalt olukorrast võib osutuda heade kommete või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks otsus, millega dividend makstakse aktsionäridele välja näiteks kümne aasta jooksul. Sel juhul võib dividend kaotada oma seaduses ettenähtud tähenduse.
Vastavalt tulumaksuseadusele saab tasuda nn dividendimaksu alles siis, kui aktsionärile või osanikule tehakse väljamakse dividendidena, mitte vastava otsuse vastuvõtmisel.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”