Matkamisel aima ohte

Sügise poole lisanduvad politseiteadetele uudised metsa eksinud marjulistest-seenelistest, kes orientatsiooni kaotanud ja kaduma läinud, praegu aga langevad matkajad soojemate ilmadega kõige rohkem päikese käes peesitavate madude ja võsas varitsevate puukide ohvriks.

Matkale minnes on hea mõned olulised ellujäämisvahendid alati kotti pista, see aitab sekeldustest kergemini pääseda. Kuigi siinmail on metsad pisikesed ja kümnekonna kilomeetri pärast võib peaaegu igal pool lõpuks asustuse otsa sattuda, on seenerikkad sügised nõudnud oma ohvreid. Metsas tiirutav eksinu võib ka väiksemas metsatukas mitmeks päevaks ära kaduda. Sellepärast on kasulik asi, mis matkakotti pista, kompass, rääkimata mobiiltelefonist. Paarkümmend krooni maksev kompass on müügil supermarketites, metsas olles aitab ta kindlat suunda hoida ka siis, kui puuduvad kaardilugemisoskus ja teadmised asukohamääramisest. Tavaline mobiil on aga niigi igal kolmandal Eesti kodanikul taskus. Sellest on abi ka siis, kui mobiiliomaniku koduoperaatori võrk puudub. Hädaabi numbril saab helistada ükskõik millise operaatori võrgust, peaasi, et vähemalt ühel operaatoril metsas levi on.

Paadiga matkates tasub olla eriti ettevaatlik ja järgida ohutusnõudeid, sest riietega suplus võib kurvalt lõppeda. Vesi on sel suvel ohtlikum kui tavaliselt, sest suve alguse vihmad on ajanud jõed üle kallaste. Paadist vette kukkumine on seega tõsisem oht kui aastatel, mil vesi normaalsel tasemel. Olulisim asi, mis veekogule paadiga, süstaga või kanuuga minnes peaks kaasas olema, on päästevest. Hinnad algavad 250 kroonist ja osta saab neid ka mõnest paremini varustatud supermarketist.

Paadiga matkates tuleks meeles pidada ohutusreegleid, millest räägivad kõik kanuumatku korraldavad firmad. Kinni ei maksa haarata vee kohale ulatuvatest puudest, paadist välja ronida tuleb kummargil ja mõlemast pardast kinni hoides ning püstiseismist kipakal alusel tuleks vältida.

Rabad on vihmase suvega samuti läbi vettinud, isegi paljud ametlikud laudteega matkarajad soodes on vee all. Matkaja abimeheks rabas või soos on mehine kaigas, millega tasakaalu hoida. Pehmesse kohta sisse vajudes aitab see ka pinnal püsida end välja upitades.

Ohtlikest loomadest leidub metsas vaevumärgatavatest ohtlikest putukatest kuni karudeni välja. Tõenäolisem on siiski puugi- või herilasehammustus kui kohtumine vihase karuga. Kui puugihammustus peale puugi eemaldamist punetab, tasub pöörduda perearsti poole, kes määrab ennetava antibiootikumikuuri. Hea oleks muidugi enne metsaminekut ära teha puugivaktsineerimine.