Lisakulud, mis hajaasustuse juures esile kerkivad, on seotud peamiselt elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning juurdepääsuteede rajamisega. Need probleemid tuleb lahendada enne majaehituse algust.
Kiili vallas maja ehitav Kaarel Kõrm rehkendab n-ö ettevalmistuskuludeks vähemalt 300 000 krooni, kuid möönab, et teatud tingimustel võib kommunikatsioonide rajamine maksta sama palju kui maja. ?Minul oli suuremaid kulusid elektri sissetoomine ? 140 000 krooni,? nendib Kõrm. ?Kuid ma pääsesin veel kergelt.? Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on küllalt pika protsessiga. Nii läks Kaarel Kõrmil elektri saamiseks poolteist aastat.
Kes Eesti Energiaga asju ajada ei taha, võivad kaaluda alternatiivseid energia saamise võimalusi. OÜ Copoweri juhataja Aare Kirss pakub välja kolm põhilist võimalust ? bensiini või diisliga töötav generaator, tuulegeneraator ja päikesepatarei.
Esimene on ühtlasi odavaim lahendus. Suvilasse, mida kasutatakse suhteliselt harva, sobib Kirsi sõnul kaasaskantav generaator, mille hinnaklass algab 10 000 kroonist. Aasta ringi kasutatavas majas peab olema vähemalt 10 kW generaator, mis maksab ca 35 000?40 000 krooni.
Hääletult töötava tuulegeneraatori peale tasub mõelda, kui aasta keskmine tuuletugevus piirkonnas on 5 meetrit sekundis. Kui tuulises piirkonnas maatükk asub, on võimalik vaadata tuulekaardilt.
Odavaimad tuulegeneraatorid, mis sobivad eelkõige suvilatesse, maksavad ca 70 000 kr. Aastaringselt kasutatavatesse majapidamistesse soovitab Kirss mitte tiivikgeneraatoreid, vaid tuulerootoreid. Viimased ei jäätu ja töötavad ka rasketes ilmastikutingimustes. Samuti ei ole nad ohtlikud lindudele. 6 kW tuulerootori hind jääb pisut alla 300 000 krooni. ?Tuulerootorid on suutelised salvestama energiat akudesse, mistõttu kuni kolm tundi saab neist ka suuremat võimsust välja pigistada,? selgitab Kirss.
Päikesepatareid sobivad Kirsi hinnangul meie kliimas pigem vee soojendamiseks või kombineeritud süsteemi üheks osaks kui iseseisvaks energiaallikaks. ?Kui aga tarbimisvajadus on väike ? näiteks tahetakse paar pirni põlema panna või arvuti sisse lülitada ?, on seegi üks võimalus,? tõdeb Kirss.
Lisaks energiasüsteemi väljaehitamisele tuleb krundile rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteem. ?Tõenäoliselt ei ole otstarbekas kilomeetri kauguselt vedada veetrassi, ehitada tuleb puurkaev,? räägib Kaarel Kõrm. Puurkaevu rajamiseks tuleb võtta luba kohalikust keskkonnateenistusest, kus öeldakse, kuhu ja kui sügav puurkaev tuleb rajada. Kaevu puurimise hind sõltub vee horisondist, makstes OÜ Majakeskuse juhataja Jüri Raagi sõnul ca 1000?1200 krooni meeter.
Kulukas on ka juurdepääsutee rajamine. Raagi sõnul võib tee-ehituski maksta kuni 1500 krooni meeter, sõltudes tee kattest ja aluspinnasest. ?Kui peame aluspinnase välja kaevama ja täitepinnast vedama, siis 1500 krooniga ei pääse ? võime jõuda 3000 kroonini,? lausub Raag.
Tee ehitamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja maaomanikega, kelle maad tee läbib. ?Kui ehitada tee täiesti uuele kohale, siis tuleb teha projekt,? viitab Kõrm ehitusseadusele. ?Kui vana tee on olemas, pigistatakse sageli silm kinni ja veetakse uued kihid peale.?
Elekter Eesti Energialt
Alternatiivsed energiaallikad
Allikad: Eesti Energia, Copower, Wiessmann, Majakeskus
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.