Belize ? maiad, d?unglimatkad ja sinine merevesi

Belize on pindalalt Eestist kaks korda ja rahvaarvult viis korda väiksem ingliskeelne riik, mis 1973. aastani kandis nime Briti Honduras. Praegu on seal riigipeaks Inglise kuninganna, kuigi Briti Rahvaste Ühendusse kuuluv Belize saavutas sõltumatuse 1981. aastal. Belize?i territooriumil paiknes müstiliselt kadunud maiade tsivilisatsioon, millest praegu annab aimu hulk varemeid ja maia-indiaanlaste järeletulijad.

Belize?i kaldaid uhub Kariibi meri (Belize?ile kuulub üle paarisaja korallsaare) ja seal paikneb maailma suuruselt teine korallriff, seega on riik tuntud kuulsate sukeldumispaikade poolest. Hõreda asustusega Belize?is pakub seikluse otsijatele ja looduse uurijatele võrratut kogemust suurt osa riiki kattev d?ungel, mis kohati vaheldub tsitruseliste, banaani- ja mangopuude istandustega. Belize?il valitseb niiske troopiline kliima, natuke jahedam on Maia mäestikus (kõrgeim tipp Victoria, 1122 m). Omaette teema on Belize?i kliimat mõjutavad orkaanid, mille kõrghooaeg on juunist novembrini. Viimane tugev orkaan (nimega Iris) tabas riiki 2001. aastal, tuule tugevus ületas siis kohati 242 km/h.

Kuigi endine Inglise koloonia, on liiklus Belize?is siiski parempoolne, sest orkaan Hattie pühkis 1961. aastal minema kõik vasakul asuva rooliga autod. Pärast seda orkaani viidi pealinn ja valitsusasutused Belize Cityst üle Belmopani. Viimati sealkandis möllanud orkaan Ivan puudutas põgusalt ainult saari: lainetus lõhkus mõned kaid ja ujutas üle mõned külatänavad. Ise viibisin parasjagu sisemaal, kus ei olnud midagi tunda.

Rahvaarvult umbes kahe Tartu suuruse (260 000 elanikku) Belize?i etniline koosseis on kirju. Suurimad grupid on kreoolid ehk briti piraatide, hispaanlaste, portugallaste ja prantslaste ning Aafrika orjade järeltulijad (31% rahvastikust), kes räägivad unikaalset, raskesti arusaadavat inglise dialekti, ja mestiitsid ehk hispaanlaste ja Kesk-Ameerika indiaanlaste järeltulijad (44%). Maia keelt rääkivad maiad moodustavad kümnendiku rahvastikust ja lõunaprovintsis elavad garifunad (Lõuna-Ameerika indiaanlaste ja Aafrika orjade järeltulijad) 7%. Huvitav rahvusgrupp on Euroopast välja rännanud mennoniidid ? 16. sajandil Madalmaades rajatud protestantliku usulahu liikmed. Esimesed mennoniidid (3500 inimest) saabusid Briti Hondurasesse 1958. aastal ja nad võeti seal avasüli vastu, sest mennoniidid on visad põlluharijad. Ka praegu tuleb enamik Belize?i piima- ja lihatoodangust mennoniitide farmidest. Mennoniitide religioon on väga range ja konservatiivne: nad peavad kinni Mäejutluse nõuetest, eitavad sõjaväeteenistust, neile on omane lihtne eluviis ja range moraal. Kuigi mennoniidid pole tehnikauuendustega eriti kaasa läinud, on edumeelsemad neist siiski hakanud kasutama traktoreid ja masinaid.

Belize?is saab hommikul minna sukelduma või snorgeldama korallrifile ja pärastlõunal külastada maiade linnade varemeid, võib valida ka d?unglimatka. Auto rent on seal kallis (55 dollarit päev), kuid kohalike bussidega on võimalik kiiresti ja, mis seal salata, ka eksootiliselt kohale pääseda. Riigis on kolm peateed, mis sarnanevad Viljandi?Tartu maanteega: põhjasuunaline (viib Mehhikosse), läänesuunaline (viib Guatemalasse) ja lõunasuunaline. Ülejäänud teed on harilikult katteta. Cessna väikelennuk on populaarne liiklemisvahend ja tihti meenutab lennuväli kõnnitee jupikest.

Kuigi maiade tsivilisatsioon hakkas kaduma aastal 900 (olles eksisteerinud 2500 aastat), tegutsesid mõned maiade kultuurikeskused hispaanlaste saabumiseni 1500. aastatel. Niinimetatud klassikalise perioodi ajal (aastad 250?900) elas Belize?is üle miljoni inimese ja arvatakse, et Belize oli siis maiade tsivilisatsiooni süda. Nii oli näiteks Altun Ha (tõlkes Kaljuvesi) sellal elav kaubanduskeskus, ühendades Kariibi mere regioone maiade sisemaakeskustega. Sealt on leitud maia-alade suurim nefriidist nikerdatud päikesejumala pea. Caracol (Tigu) on seevastu suurim maiade keskus Belize?is, mis oli kunagi koduks 150 000 inimesele. Kõrgeim püramiid kõrgub seal 50 meetrini ja on siiani kõrgeim inimese ehitatud objekt Belize?is. Xunantunich ehk Kaljuneiu seevastu oli klassikaajastu peamine tseremoniaalkeskus, mille kuut väljakut ümbritsesid 25 templit ja paleed. Üle kõige kõrgub 40meetrine el castillo ehk kindlus. Xunantunich asub Guatemala piiril ja selle külastamiseks tuleb sõita käsitsi veetava praamiga üle Mopani jõe.

Lisaks pakub Belize ohtralt võimalusi floora- ja faunahuvilistele. Loodusega tutvumist võiks alustada loomaaiast, et saada aimu sealsest elustikust. Belize City loomaaias on näha ainult need fauna esindajad, keda võib sel maal kohata, näiteks jaaguar (on ka nn must panter), puuma, jaguarundi, koaati, häbelik tapiir, ööloom kinka?u, möiraahv, ämblikahv, krokodill, rahvuslind tuukan, fregattlind. Muide, sipelgaõgija 60 cm pikkune keel käib suust välja 160 korda minutis!

Kui juhtute ööbima d?unglilod?as, siis on kindel, et ärkate hommikul möiraahvide häälitsuste peale: kõrge puu otsas istuv isane alustab ?kontserti?, millega varsti liituvad emane ja pojad. Möiraahvid lasevad kuuldavale mitmesuguseid helisid (sea ruigamine, jaaguari möirgamine), ise üksteist tõsiselt põrnitsedes. Arvatakse, et nende möiretega nad selgitavad välja oma pere asukohta ja määratlevad territooriumi. Kogenud giidi saatel mööda d?ungliradu matkates võib nii mõnigi seni nägemata elukas teele jääda.

Peale d?ungliradadel seiklemise on võimalik sõita paadi või kanuuga piki jõgesid. Hea jõgi krokodillide ja möiraahvidega kohtumiseks on Monkey River ehk Ahvijõgi. Selle jõe suudmes võib näha ka delfiine ning paadisuurust manateed ehk merilehma. Belize pakub ka võimalust sõita, ?kükloop? peas, kummirõngastel piki maa-alust jõge.

Kõige tuntumad on siiski Belize?i sukeldumispaikad. Kuulsaim neist on Blue Hole: 300meetrise läbimõõduga ja 122 meetrit sügav auk, mida ümbritseb madalaveeline riff. Arvatakse, et see oli kunagi koobas (siit on leitud stalagtiite ja stalagmiite), mille lagi langes sisse 10 000 aastat tagasi. Teine, hüpoteetilisem variant väidab, et see tekkis meteoriidilöögi tagajärjel. Auku on uurinud ka kuulus Jaques Cousteau. Lisaks sukeldumisele pakub madalaveeline riff mitmekesiseid võimalusi neile, kes akvalangiga ei taha veealuse maailmaga tutvuda.

Snorgeldada võib ka Hol Chani merekaitsealal, kus Shark-Ray Alleys ujudes on lähim, kuigi mitte ohtlik kokkupuude haide ja raidega garanteeritud. Kindlasti kohtate ammhaid või isegi härghaid, samuti astelraid, barrakuudat ja väiksemaid kirevaid kalu. Kui veab, näete ka merikilpkonna. Sukeldujatele teadmiseks, et Placencia rannikuküla lähedale Belize?i keskosas tulevad aprillis-mais tohutud, aga ohutud vaalhaid.

Belize?i saab Euroopast lennata USA linnade Houstoni või Miami kaudu, samuti läbi Mehhiko või Guatemala. Soovitan kombineerida Belize?i Guatemalaga. Peale väiksemate bürokraatiatõkete pakub see marsruut võimalust külastada Guatemalat. See on 33 vulkaani maa (neist seitse tegutsevat), kus on ka imeilus, kolmest vulkaanist ümbritsetud Atitlani järv; 19 ökosüsteemi (nii pilvemetsad, Kariibi mere ja Vaikse ookeani rannik kui ka männimetsad ja lopsakad d?unglid). Guatemalas soovitan külastada endist pealinna ja koloniaalajastu juveeli Antiguat ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat Tikalit. See on üks suurimaid ja tähtsamaid maiade ehitisi, kus umbes kolme Muhu saare suurusele maa-alale on pillutatud üle 4000 templi (kõrgemad kuni 70 m), pühamu, palee, tseremoniaalplatvormi ja väljaku. Tikal asub keset d?unglit, on osaliselt lahti kaevamata ning selle varemetel kargavad ahvid ja puudel lendlevad papagoid ning tuukanid. Guatemalas püüavad pilke ka värvikirevate riietega (raske on leida kaht sarnaselt riietatud inimest) maia-indiaanlased oma põliste rituaalidega. Kokkuvõtteks võib öelda, et Belize ja Guatemala on külastamist väärt, kuigi sinna reisimine on kallim ja ajavahe suurem kui itta sõites. Saadud elamused väärivad kauget reisi.