Ettevõtlus vajab kiirendust

Oleme sattunud enda jaoks harjumatusse olukorda. Kui veel aasta eest tunti Eestit kui kõige kiiremini arenevat Ida-Euroopa tiigrit, siis täna on meile kummitamas väikese, vaese ja kõigi poolt unustatud riigi staatus Euroopa Liidus. Taustsüsteem milles me end täna mõõdame on hoopis nõudlikum kui eilne.

Suurem osa ettevõtjatest alustab aastat 2005 paremalt platvormilt, kui iial varem. Seljataha on jäänud viis edukat aastat, mille jooksul tuhanded tugevad firmad on oma käibed vähemalt kahekordistanud. Meie alateadvusesse on pugenud arusaamine, et head ajad jäävadki kestma. Kuid see ei pruugi nii minna.

Eksporditurud Euroopa Liidus on avanenud. Meil hakkab tekkima oskusi neid võimalusi ära kasutada. Investeeringute laine eriti just väikestesse ja keskmistesse ettevõtetesse jätkub. Varasemad kapitalipaigutused toodavad kasumit.

Laenuintressid püsivad ettevõtluse arendamise seisukohalt ülisoodsad. Euroopa Liidu tugimiljardid võimendavad arengut veelgi. Kellelgi pole kahtlust, et meie rahasüsteem püsib kuni euro kasutuselevõtuni vankumatult. Eesti on poliitiliselt stabiilne, meil pole terrorismi, loodusõnnetusi ega epideemiaid.

Üks võimalik tagasilöök võib meid tabada tööjõuturul. Ma ei välistaks, et just see asjaolu võib suuresti ära nullida eelmistes lõikudes kirjeldatud hiilgavad eeldused. Alanud aastal me alles hakkame tajuma kogu selle probleemi teravust. Arenev ettevõtlus vajab kiiresti üha kvalifitseeritumat tööjõudu, mida pole meil just ülearu palju. Vähe sellest, nüüd on ka probleemiks saamas madalamalt kvalifitseeritud töökäed, kes suunduvad Euroopa riikidesse, kus palgatase meie omast kordades kõrgem.

Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike ja juba üksnes see kui paar tuhat kodanikku loovad väärtusi mõnel teisel maal mõjutab meie majandust. Täna on leidnud töö välismaal mõnikümmend tuhat töötajat. Kuid kujutage ette kui see arv tõuseks mõnesaja tuhandeni.

Tööjõukriisi vältimiseks on vaid üks radikaalne moodus. Inimeste sissetulekud peavad tõusma tasemini, kus meie bussijuhid ei peaks inimesi vedama Walesis ja meie medõed ei peaks põetama patsiente Skandinaavias. Kriitiliseks saab asi tänaste gümnaasiumiõpilaste puhul, keda ei pidurda mujalt õnne otsima minna ei keeleoskus ega seotus koduga.

Selleks, et palgad tõuseksid, peavad kasvama ettevõtete käibed ja mitte lihtsalt, vaid kasvama väga kiiresti. Senine 10 protsendiline palkade kasvutempo parema tööjõu väljavoolu ei peata. Samas ei saa ka ilma hea tööjõuta produktiivsust kasvatada.

Rehkendus näitab, et töötajate hoidmiseks tuleks meil saavutada vähemalt kahekordne palgakasv, mis omakorda eeldaks proportsionaalset käibekasvu. Ma usun, et ettevõtetel on selleks aega kõige rohkem viis aastat. Kui hiljaks jääme, siis jääb euroopalik heaolu meile teostamatuks unistuseks.

Kas kiire majandusarengu saab tagada valitsus? Ei usu. Olgu peaministriks Parts, Savisaar või keegi kolmas, siis ma ei näe, et neil oleks olulisi hoobasid kuidas elavdada majandust.

Mingil määral saab valitsus ehk kontrollida Euroopa abirahade mõistlikku kasutamist või majandussuhteid Venemaaga, kuid need on juba teisejärgulised asjad. Küll aga võib valitsus majanduskeskkonda halvendada näiteks populistlike vasakpoolsete otsuste, maksukoormuse tõstmise või mõne välispoliitilise rumalusega. Loodame, et seda ei juhtu.

Kas kiiret arengut saavad mõjutada suuremad ettevõtted? Mingil määral küll. Kui Tallinki juht Enn Pant ostab veel mõned laevad ja kahekordistab sellega turistide voolu Eestisse, siis oleks see makromajanduslikult mõjus samm. Kui Hansapank leiab mudeli, et jätkata Eesti ettevõtete soodsat krediteerimist ka näiteks euribori tõusu puhul, siis oleks abiks seegi. Need on aga üksikud näited, suurettevõte potentsiaal oma loodavaid väärtusi kasvatada pole enam see, mis varem.

Majanduse edu ja ka ebaedu võtmed on täna väikeste ja keskmiste ettevõte käes. Just seal on potentsiaal uuteks ärilahendusteks ja nii vajalikuks kiireks arenguks. Just väiksemates ettevõtetes saavad tekkida uued kõrgepalgalised töökohad, mis võtavad inimestelt motivatsiooni Iirimaal kalkuneid kitkuda. Meie kõigi heaolu sõltub valdavalt sellest, et olemasolevad väikeettevõtted suudaksid viimaste aastate edu hoida ja lisada arengule kiirust. Samuti vajame, et ettevõtlusesse tuleks uusi võimekaid inimesi.

Omalt poolt luban, et ka Äripäev jätkab usinasti oma rolli eduka ettevõtluse jaoks vajaliku infokeskkonna arendamisel.

Head uut ettevõtlikku aastat!