• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 14.01.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroliit võib ohustada meie majandusvabadust

Eesti kõrget kohta peetakse reformide teeneks. Ana Eiras, raporti üks autoreid ja Heritage Foundationi rahvusvahelise majanduse analüütik peab eriti oluliseks eraomandi kaitset. Just see annab investoritele kindluse, et homme on mängureeglid samad, mis täna. Samuti on oluline Eesti madal maksukoormus ? oleme ainus riik maailmas, mille ettevõtluse maksude lahtrisse lubab indeksi metoodika panna nulli (järgneb Iirimaa 12,5%).
Teine indeksi autor Marc Miles, kes juhib Heritage?is rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse keskust, peab oluliseks Eestile antud võimalust ehitada riik üles puhtalt lehelt. ?Halb uudis on see, et Eestil jäi 20. sajand vahele. Hea uudis on samuti see, et Eestil jäi 20. sajand vahele,? rääkis Miles. Ta meenutas näiteks, kuidas endine peaminister Mart Laar talle jutustas, mismoodi Eesti otsustas ühtse madala tulumaksumäära kasuks. Kuna enne maksukoormust polnud, tuli leida selline maksumäär, mille suhtes oleks lootust, et inimesed seda ka tasuvad.
Kuid meie eduloole võib teha nukra lõpu EL. ?Kui Eesti läheb ELis maksude harmoniseerimise teed, kaotab ta oma konkurentsieelise,? kinnitas Ana Eiras. Tema arvamuse kohaselt oli Eesti liitumine ELiga vale otsus. Eirase hinnangul oleks tulnud võtta maksimum kaubavahetusest, kuid liitu kuulumine toob kaela reeglid, mis võivad väga kalliks maksma minna.
Kolleegi hinnanguga nõustub ka Marc Miles. Tema väitel võib oodata, et Eesti koht langeb järgnevatel aastatel, sest tänavuse raporti koostajad kasutasid värskete andmete puudumisel uute ELi liikmete kohta veel liitumiseelseid andmeid.
Üheks näiteks on keskmine tollitariifi määr, mis liitumisel tõusis. USA Eesti saatkonna majandusdiplomaat Kristjan Prikk märkis siiski, et kui tollitariifi määr meie tulemust tulevikus langetab, siis samas peaks seda kergitama tulumaksumäära alandamine, üüri piirmäärade kadumine või ka mõned raskemini mõõdetavad fak­torid, nagu intellektuaalse omandi kaitse paranemine või tõhusam kohtute töö. Prikki hinnangul on mitmes kategoorias edasimineku taga ka ELi otsene või kaudne positiivne mõju.
ELi mõju peab pigem soodsaks ka Richard Haas, kes on juhtinud kolm aastat IMFi Eesti missiooni. Tema hinnangul andis EL Eestile horisondi, mille poole püüelda. ?Kui Eestil poleks olnud ELi silme ees, oleks tulnud EL leiutada,? leidis Haas, kelle veendumuse kohaselt kaaluvad liitumise plussid miinused üles.
Marc Miles peab ELi kõige väärtuslikumaks panuseks Eesti majandusse eurot. ?Kuid kahjuks tuleb selle eest aga maksta väga kõrget hinda,? lisas ta.
Eesti järgmiseks suureks eesmärgiks pärast ELi ja NATOga liitumist peavad indeksi autorid majandusvabaduse kaitsmist, jätkuvat majanduskasvu ja inimeste elatustaseme tõusu. ?Jätkuv kasv annab Eestile ressursid, et muutuda mõjukamaks ka rahvusvahelises poliitikas,? kinnitas Eiras.
Miles tunnistas, et teda teevad Eesti uue eesmärgi otsingud murelikuks. ?Kui poliitikud ametisse astuvad, tahavad nad tingimata midagi teha. Kuid Eesti puhul oleks parim asi hoida sama mudelit, uued programmid võivad hoopis kahjulikud olla,? märkis ta.
Haasi kinnitusel peab Eesti kasvamiseks tööd tegema. ?Loo moraal on lihtne: tee rasket tööd ja pane raha kõrvale,? ütles Haas. ?Seda Eesti ongi teinud.?
Indeksi koostajad kasutavad peamiselt rahvusvaheliste institutsioonide, nagu IMF, Maailmapank ja OECD, andmeid, suur osa neist jõuab sinna ka Washingtoni Eesti saatkonna vahendusel. Majandusdiplomaat Kristjan Prikk peab andmete kokkupanemist aasta-aastalt korduvate tööde hulgas üheks olulisemaks. ?Me muidugi ei luba endale andmete väljamõtlemist või ilustamist, aga olemasolevat püüan esitada Eesti huvides võimalikult atraktiivselt,? sõnas ta.
Priki sõnul on meid alati heast küljest näidanud indeks olnud Eesti ärikeskkonna jaoks hindamatu väärtusega. Ta lisas, et tõsiselt investeerimisest huvitatud inimesed võtavad indeksi kõrget kohta positiivse faktina. ?Kui jagada investoritele ankeedid küsimusega, millised tegurid panid teid enim Eestisse raha paigutama, siis ei ütleks muidugi keegi, et see oli majandusvabaduse indeks. Aga samas on see oluline kaubamärk,? kinnitas ta. ?Wall Street Journal on äri- ja Heritage Foundation akadeemilistes ringkondades tuntud ja usaldatud ning nende raport saadab selge ja usutava signaali.?
Richard Haasi sõnul pole see nii oluline, kas Eesti on neljas või kümnes, sest investorid ses mõttes indeksiga suuremat ei arvesta. Küll aga mõjuks halvasti see, kui Eesti oleks edetabelis väga madalal. ?Singapuri või Eestisse tuleb kuhjaga investeeringuid nii või teisiti,? rääkis Haas. ?Kuid näiteks Transparency Internationali tabeli tagumistel riikidel on peaaegu võimatu välisinvesteeringuid ligi meelitada.?
Tänavu langes alati esikümnes olnud USA ? indeksi kodumaa ? 12. kohale.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:42
Kuld ja aktsiad kukkusid kolinal. Kas kujunemas on ostukoht?
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele