TeliaSonera alustab säästukuuri

Soome-Rootsi tele­ko­mi­fir­ma TeliaSonera avalikustas reedel oma eelmise aasta tulemused, mis olid pärast ühinemist parimad. Headele tulemustele vaatamata oli TeliaSonera tegevdirektori Anders Igeli kõne toon murelik.

Mure on tingitud telekommunikatsioonituru ülikiirest arengust ja hinnakonkurentsi kasvust. Firma nimetab toimuvat tehnoloogiliseks revolutsiooniks ja varub endale kolmeaastase üleminekuaja sellega kohanemiseks, mis eelkõige tähendab säästmist ja koondamisi.

?Kunagi varem ei ole muudatused olnud nii kiired kui viimastel aastatel,? ütles Telia­So­nera Finlandi tegevdirektor Anni Vepsäläinen. ?Ainult aasta tagasi olid mobiiltelefonikõnede hinnad 50% ja lairibavõrgu hinnad 25% kõrgemad kui praegu.?

Telia­Sonerale tekitavad pea­va­lu ka tavatelefonivõrgud, kus firmal on näiteks Rootsis olnud seni monopoolne positsioon. Sellest on aga vähe kasu, kui firmade telefonikõned siirduvad järjest rohkem lairibavõrku ja peatselt ilmselt ka eraisikute kõned.

Et kasvavate väljakutsetega toime tulla, ongi Igel kavandanud kolme aastaga elluviidava programmi, millega lõigatakse kulusid kuni kümne miljardi Eesti krooni võrra.

?On terav vajadus radikaalsete muudatuste järele, kuna toimub järsk nihe tavatelefonidelt mobiilile ja internetipõhistele teenustele. Sel otstarbel tuleb meil end tugevdada ja ma nimetaks seda investeeringuks tulevikku, isegi kui see ajutiselt meie tulemust halvendab,? ütles TeliaSonera tegevjuht.

Ühe kokkuhoiuabinõuna on vihjatud tuhandete töötajate koondamisele. Kokku töötab TeliaSoneras 26 000 inimest, neist Soomes 6700. Seni on teada Soome koondamiste arv ? 650, seega sisuliselt 10% töötajatest.

Rootsi puhul on juttu paari-kolme tuhande töötaja koon­da­misest, mis tugevate ametiühingute tõttu tekitab probleeme. Seal kehtib nõue, et koondada tohib eelkõige uusi töötajaid. Et sellest reeglist mööda minna, on Telia nõustunud koondatutele makstakse uue töökoha otsimise ajal kuni kolm aastat palka edasi.

TeliaSonera käibe ja rentaabluse kasv jätkus eelmisel aastal kõigis Baltimaades.

Eesti Telekomil, kus Telia­Sonera osalus on veidi üle 50%, oli 2004. a puhaskasum 994 miljonit krooni, mis 2003. aas­taga võrreldes vähenes üle 4%. Enamik Eesti Telekomi ärituludest tuli EMT Grupist, kuid 2003. a võrreldes kahanes EMT kasum ligi 10%. Põhjus­tena nimetab firma konkurentsi ägenemist mobiilisektoris ning sellest tulenevat tariifide langust. EMT-l oli 2004. a lõpuks 595 000 klienti.

Leedus omandas Telia­Sonera kõik mobiiltelefoni operaatorfirma Omnitel aktsiad. Seal kasvas klientide arv 286 000 võrra, kuid langenud hinnad lisasid käivet ainult 5%.

Lätis lisas Latvijas Mobilais Telefons käivet 10% ja klientide arv suurenes jõudsalt. Lattelekom, kus TeliaSoneral on 49% osalus, suurendas vähenenud käibe juures ärikasumit.