Lao suhtarvude analüüs näitab ladustamise efektiivsust

Logistika tõhususe analüüsi käsitluses võib eristada finants-, toimivus- ning rentaablussuhtarve, millega analüüsitakse ettevõtte logistika neile avaldatavat mõju.

Toimivussuhtarvude ehk tegevussuhtarvude abil hinnatakse firma varade kasutamise intensiivsust ja efektiivsust müügitulu genereerimisel. Reeglina võrreldakse nende suhtarvude kaudu mingit vara mõne teise, selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga.

Toimivussuhtarve võib tu­letada sadu ja see on kindlasti loov tegevus, mille puhul tuleks igale ettevõttele läheneda individuaalselt.

Järgnevalt peamised tegevused, mida tuleb mõõta ja hinnata regulaarselt, et kindlustada ettevõtte logistikaga seotud operatsioonide efektiivsus. Loomulikult, samaaegselt tuleb nende tegevuste käigus kindlustada nii üksikute operatsioonide efektiivsus kui ka ettevõtte kogu logistilise protsessi tõhusus. Sellele tõsiasjale tähelepanu pööramine aitab vältida olukorda, kus üksikute operatsioonide optimeerimine toimub logistilise protsessi kui terviku efektiivsuse arvel.

Siis toimub järgneva sammuna nende tegevuste analüüsi tulemusena logistika kui terviku analüüs. Saadud tulemuste ja järelduste interpreteerimisele peab omakorda järgnema parendustegevus. See tähendab, et hindamine, analüüs ja parendus peaks toimuma printsiibil ?üksikult üldisele?.

Ettevõtte ladustamistegevust iseloomustavaid näitajaid võib koguda mitmel erineval viisil. Kui ettevõte ostab ladustamisteenust sisse, pakuvad teenusepakkujaga kokku lepitud kulud erinevate kaubagruppide lõikes võimalust analüüsida ladustamis- ja käsitlemistegevuste efektiivsust.

Kui ettevõte opereerib omaenda ladu, oleks otstarbekas kulud rühmitada viisil (lõpuks koguni hinnakirjadena), nagu seda teevad ladustamisteenuseid pakkuvad ettevõtted.

See tähendab, et püsivkulusid, sealhulgas ettevõtte üldkulusid, hoonete amortisatsiooni või rendikulu, kommunaalkulusid, hooldust jms vaadeldakse ?ladustamiskuludena? ja muutuvkulusid ehk otseseid tööjõukulusid, ladustamistehnika amortisatsiooni või renti, energiakandjaid, hooldust jms ?käsitlemiskuludena?. Niisugune lähenemine või­mal­dab oma ladu pidaval ettevõttel võrrelda oma kulude baasi turul tegutsevate ladustamisteenuste pakkujate hinnakirjadega.

Nõnda omaenda ladu ise­seisva tulemusüksusena identifitseerides on võimalik saada adekvaatne võrdlus kulude juhtimise ja klienditeeninduse efektiivsuse seisukohalt, samuti hinnata lao opereerimise tõhusust. Niisugust võrdlevat käsitlust illustreerib tabel.

Kuivõrd erinevate ettevõtete tooted, pakkeüksused, laadimisühikud jne võivad üksteisest erineda nii mõõtude kui ka mahu poolest, eeldab võrreldavate ladustamiskulude leidmine niisuguste erinevuste elimineerimist. Seda saab teha arvestuslike mõõtühikute väljatöötamise teel.

Arvestuslikud mõõtühi­kud on otstarbekad nii la­dustamis- kui ka käsitlem­iskulude hindamisel. Arvestuslike mõõtühikute sisu on selles, et sugugi mitte kõik tooted ei vaja ladustamisel võrdselt laoruumi või ei nõua käsitlemisel ja korjel ühesuguseid ressursse tööjõu või seadmete näol.

Iga individuaalse toote konverteerimine võrreldavasse mõõtühikusse lubab logistika- ja laojuhtidel võrrelda tooteid n-ö õun-õunaga-printsiibil, leidmaks nende toodete ladustamise ja käsitlemise efektsust ja kulusid.

Näiteks võib leida, et ladustamispakendis pesumasin vajab 0,4 ruutmeetrit lao põrandapinda. Tegelik pesumasina põrandapinna vajadus oleks küll 0,6 ruutmeetrit, kuid virnastamisvõimaluse tõttu, aga ka põrandapinna kadudele juurdepääsu jms tõttu on ühe pesumasina põrandapinna vajadus 0,4 ruutmeetrit.

Niisuguste arvestuslike mõõtühikute leidmine võimaldab võrrelda erinevaid tooteid omavahel ja kirjeldab tõeselt toote pinnavajadust lao kogupõranda pinnast, kuivõrd reaalsuses on niisugused tooted ladustatud mitte üksikult, vaid näiteks virnadena või riiulitel. q