Draamateatris taas õukonnaooper

?Kui ma tegin suvise jandi, siis inimesed tulid juurde ja ütlesid, et see polnud ju jant, seal oli muud ka. Ja kui me esimese ooperi puhul reklaamisime, nagu autoril kirjas, et see on tõsine ooper, siis leidsime selles tõsiduses ka koomilist. Ja nüüd, kui me teeme lustlikku draamat, siis mõnel hetkel on tunda, et see ei olegi päris buffo, vaid seal on ka muid väärtusi,? tõdeb Tõnu Kaljuste, kes Nargen Opera esimesel hooajal võtnud nõuks tutvustada eesti publikule kolme Joseph Haydni ooperit.

Töö nüüd juba teise Haydni ooperiga (oktoobris toodi lavale ooper ?Üksik saar? ja maikuus esitatakse kontserdilaval ?Armida?) on avanud dirigendile Haydni interpreteerimise võimalusterohkuse. Mozarti ooperid on maailmas tuntud ja neist on tehtud laval tuhandeid versioone. Haydni puhul on teisiti. Tema oopereid suurtes ooperimajades ei mängita.

Koomilise ooperi ?Elu kuu peal? esiettekanne toimus 1777.aastal Eszterhazas krahv Esterhazy ja klahvinna Weissenwolffi abiellumise puhul. Kuul maandunud utoopilist ühiskonda kujutava ooperi aluseks on Goldoni libreto, mida on kasutanud ka teised heliloojad. Esmapilgul naiivsena näivas loos ärimehest ja tema kahest meheleminekueas tütrest on Haydni ooperis ootamatuid pöördeid ja inimeste imelikke muutumisi, kinnitamaks, et elu pole üheselt võetav, vaid palju keerulisem ning meie inimestena huvitavad ja ettearvamatud.

Haydni ajal alguse saanud ideaalmaailma otsimine oli seotud ameerika unelma (ameri-can dream) tekkega, et kusagil ookeani taga või kuu peal on täiuslik maailm, kus on inimestel hoopis parem elu. Seda psühholoogilist seisu kasutas Haydn oma ooperis ja see võimaldab ka tänapäeval interpretatsioonilisi nüansse.

Tõnu Kaljuste: ?Interpretatsiooni nurga leidmine on alati mäng. Haydni puhul on buffo ja tõsise ooperi piirimail hõljumine väga põnev ja avastuslik, kuna interpretatsiooni skeeme ei ole teada. Oleme iseõppijad ses suhtes.?

Enamik Nargen Opera trupi lauljaid on oma lavatee alguses, suuremad lavakogemused vaid Helen Lokutal ja Priit Volmeril.

Viimastel aastatel suurte lustlike draamade lavastajana silma paistnud Andrus Vaarik oskab koos teda assisteeriva Ülle Kaljustega kogenud näitlejatena noori lauljaid palju abistada: ?Püüame sinnapoole, et laulma ei tuldaks ainult laulmise pärast, et sõnad ja laul ei oleks omaette eesmärk, vaid vahend millegi saavutamiseks. Et nagu draamalavalgi oleks siin tegevustik, igal karakteril areng, igal inimesel siht silme ees.? Oma elu esimest ooperit lavastav Vaarik on ka iseenda jaoks palju avastanud: ?Olen palju õppinud ja aru saanud, kui elus ja tegelikkust peegeldav võib ooper olla! Kui vabaks võivad reeglid tegelikult teha, kui neisse süvened! Püüan Haydni imelises ranges muusikalises süsteemis teha sellest lugu, mis räägib elavatest inimestest. Kõige suurem väljakutse on tõestada, et ooper ei ole midagi sellist, mis on mõeldud väljavalituile, väga sügava muusikakogemuse ja muusikalise haridusega inimestele, vaid kõigile. Et ooper võib olla tore, lõbus, naljakas, liigutav, täiesti arusaadav.?

?Elu kuu peal? esitatakse eesti keeles ja kärbeteta, et kogu Haydni maailm ja ajastu ja lugu selgelt välja joonistuksid. Tõnu Kaljustet tiivustab soov võimalikult palju Haydni ülimalt töörohkest Esterhaza perioodist teada saada. Isegi projektteatri Nargen Opera töörütm on praegu sarnane Haydni-aegse õukonnaooperiga. Tööprotsessi muusikaliste avastuste hulgas on muuhulgas teises vaatuses tuttav muusika Mozarti märksa hiljem loodud ooperist ?Don Giovanni?. Kas tegemist on riukaliku Mozarti loomingulise vargusega, jäägu muusikateadlaste selgitada.

Autor: Kersti Inno