Reformierakonnal on jalad nõrgaks läinud

Miks on suhted valitsuskoalitsioonis praegu pingelised?

Te ei usuks nii kui nii, kui ma ütleksin, et need suhted ei ole sugugi pingelised. Partnerid ei saanud poliitilisest vastutusest üheselt aru. On kahetsusväärne, et selle järel üritas üks koalitsioonipartner paati kõigutada. Tänaseks on kõik osapooled saanud aru, et see on realistlik koalitsioon, kes on võimeline edasi toimetama.

Reformierakonna ja Res Publica lahkhelid on kandnud Toompealt all-linna. Tallinna linnapea Tõnis Palts on teinud karme avaldusi. Kui palju on seotud Kristiina Ojulandi vabastamise ümber puhkenud konflikt ning Res Publica ja Reformierakonna madistamine Tallinna linnas?

Linn ja riik on täiesti erinevad. Hästi üles ehitatud erakonnas hoitakse omavalitsuse ja riigi poliitika lahus. Eksivad need, kes on püüdnud näidata, et Tallinna linnas on kõik korras. Mulle tundub, et Palts on Tallinna linna probleemide kasti püüdnud ühe korraga tühjaks pöörata ja nüüd tuleb nende probleemidega tal tegeleda. Tallinn tuleb sellistest probleemidest nagu Pravdad ja läbipaistmatus igaveseks ajaks puhtaks rookida.

Paltsu avaldused on tekitanud Res Publica sees lahkhelisid. Ühed Teie erakonnas toetavad Paltsu ja teised mitte.

Meil on rahvaerakond ja suure omavalitsuse probleemid on Tallinna piirkonna jaoks esmakordsed käsitleda. Siin võivad tekkida erimeelsused ja need tuleb siis lahendada.

Osad Res Publica liikmed on praegu Tallinnas toimunut nimetanud Paltsu sooloks. Kui sagedasti Te olete Tallinnas toimuva teemadel Paltsuga rääkinud?

Ma olen Tallinna probleemidega linnu lennult kursis. Palts on üritanud rääkida selgeks Tallinna koht ja roll terves riigis. See on teema, mis koalitsioonilepingutest vastu ei vaata. Tallinn on Eesti vedur ja Tallinnal on teatud kohustused ülejäänud Eesti ees.

Oluline probleem, mis Tallinnaga kaasas käib on otsuste läbipaistvus. Kui me räägime, et korruptsioon ja majanduskasv on omavahel seotud. Ja kui me räägime, et peame majanduskasvu igati soodustama, siis tuleb korruptsioonivastase võitlusega tegeleda nii riigi kui omavalitsuste tasandil. Korruptsiooni ilmingutest ja kahtlustest ei ole võimalik mööda vaadata. Olgu need siis kuskil meditsiinisektoris, planeeringutega seotud või muudes valdkondades. Palts tahab asjad korda saada.

Palts on vihjanud võimalikule koostööle Keskerakonnaga, mis osadele Teie erakonnakaaslastele ei meeldi. Kui Keskerakond läks lõhki Euroopa Liidu küsimuses, siis kas Teie ei karda, et Teie erakonnas tekib lõhe Keskerakonnaga koostöö küsimuses?

See on meie jaoks kindlasti valuline küsimus. Aga tuleb teha vahet riigi ja omavalitsuste tasandil. Näiteks on Keskerakond lubanud toetada meie ideed lubada Riigikontroll ka kontrollima kohalikke omavalitsusi. See on juba omaette märk. Ma toon lihtsalt ühe näite, mis ei tähenda muidugi seda, et meil poleks Keskerakonnaga palju erimeelsusi.

Res Publica osas on igasuguseid keeleteritajaid olnud. Res Publica on kiiresti kasvav erakond. Sellega kaasneb, et osa erakonnaga liitujaid ei mõista alguses erakonna missiooni ja põhiväärtusi ning seetõttu osa liikmeid erakonnast hiljem lahkub olles Res Publicas pettunud. See ei ole erakonna jaoks traagiline. Ka Res Publica Tallinna piirkonnale ei ole selles midagi traagilist kui mõni inimene soovib panna oma huvid esiplaanile erakonna või linna huvidest ning on seetõttu sunnitud Res Publicast lahkuma.

Praegu paistab Res Publica jõulisena ehk sellisena nagu erakond paistis kaks aastat tagasi enne Riigikogu valimisi. Teie juhitav erakond üritab muuta oma imagot.

See arvamus tuleneb sellest, et ajakirjandus üritab nüüd otsida teistsugust Res Publicat. Me oleme loomulikult väga jõuliselt viinud ellu koalitsioonilepingut. Näiteks Jüri Mõis ütles umbes pool aastat tagasi, et ta ei mäletagi nii tegusat valitsust. Praegune valitsus viib ellu suuri asju. Valitsus töötab tulemuslikult. Loomulikult on veel palju asju tegemata, aga töö ei lõppegi kunagi.

Mõnedes küsimustes ei näe me aga koalitsioonipartnerite poliitilist tahet. Näiteks haridussüsteemis kavandatavaid muudatusi pelgavad meie partnerid avalikult kaitsta. Nad kardavad teha riigile olulisi samme ja ei anna endale aru, et me vastutame koos. Nii nagu meie vastutame koos oma partneritega nende ideede realiseerimise eest.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles mulle kaks nädalat tagasi antud intervjuus, et kõiki koalitsioonilepingu punkte ei saa pidada võrdselt tähtsaks. Tähtsamad on need lubadused, ilma milleta ei oleks praegune koalitsioon sündinud.

Vaadake, madalad maksud on loomulikult Eestile tähtsad. Kuid ühiskond ei koosne ainult maksudest. Ja kui see koalitsioon ei meeldi, siis on võimalik siit lahkuda. Ma ei tahaks isegi sellel maksuteemal väga palju arutada, sest tulumaksuseadus on vastu võetud.

Kui Te pärast Ojulandi vabastamist Ansipiga kohtusite, siis kas Te sõlmisite kokkuleppe, et kui tulumaksumäära alandamine luhtub, siis lahkub Parts ametist?

See on täiesti absurdne sõnastus. Mingisuguseid kokkuleppeid ei sõlmitud. Tollel kohtumisel saime teada, et Reformierakond jätkab koalitsioonis ja seda otsust sai ainult tervitada.

Kuna Te ütlesite, et tulumaksuseadus on juba vastuvõetud, siis saan aru, et Teie jaoks on see maksualandamise teema päevakorrast maas ja maksumäär alaneb?

Kui me käsitleme riigi praegust olukorda, ühiskonna vajadusi, riigieelarve maksuperspektiivi, siis on selge, et me ei saa minna mööda tulumaksumäära alandamisest ja me ei saa seda teemat päevakorrast maha võtta. See on täiesti selge. Aga me ei tagane koalitsioonilepingus väljendatud põhimõttest, et madalad maksud on Eesti tugevus.

Küll teeb mulle muret, kui me räägime siin Reformierakonnast, meie headest partneritest. Pange see kindlasti lehte, et me oleme nendega palju koos tööd teinud ja meie suhtumine nendesse on väga lugupidav. Kui me aga peame silmas eelarve arutelusid, mis toimuvad aprillis-mais, siis peame tunnistama, et Reformierakonna ministrid on tihti kõige suuremad riigi kulutuste küsijad.

Kuidas Reformierakond on reageerinud rahandusminister Taavi Veskimägi ettepanekule, et järgmisel aastal tuleb ministeeriumite halduskulusid 4 protsenti vähendada?

See on rahandusministri lähtepositsioon, mis on mõistlik. Rahandusministri soov on motiveerida kõiki vastutajaid üle vaatama oma tegevusi. See ei pea olema mingi paaniline kampaania. Kindlasti ei ole õige rääkida mingitest riigi minimiseerimise katsetest. Me tahame muuta riigi efektiivsemaks ja kui me seda ei tee, siis meie majandus ja erasektor jääb lihtsalt kängu suure avaliku sektori all.

Enne kohalike omavalitsuste valimisi on see tulumaksumäära alandamine hea võimalus valijatele erinevaid asju lubada. Lubaduste täitmiseks on kate olemas ja selleks on loobumine maksureformist. Kas Teil on jõudu selle reformiga jätkata ning kas võime olla kindlad, et Te ei tõsta käsi üles ning ei loobu?

Me võiksime Äripäevaga umbes aprillis-mais selle küsimuse juurde uuesti tagasi tulla. Selleks ajaks on meil täpsemalt paigas järgmise aasta majanduskasvu prognoosid, meil on ülevaade erinevatest poliitilistest algatustest ja nende maksumusest. Alles siis me näeme kõiki neid valikuid.

Keerulisemad küsimused järgmise aasta riigieelarvega seoses tõstatuvad kindlasti haridus- ja tervishoiusüsteemi vajaduste rahuldamisega.

Samuti eurole üleminekuga kaasnev, mis seab meile teatud piirid. Mõtlen inflatsioonikriteeriumi täitmist. See on meile kõige keerulisem ja me peame sellest nõelasilmast läbi minema. Eurotsooniga liitumine on oluline latt, millest üle hüppamine võib meile anda täiendava kvaliteedi tõuke. Eurotsooniga liitumine suurendab meie usaldusväärsust. Seetõttu on see oluline nendele peredele, kes on võtnud eluasemelaenu ja ka ettevõtetele, kes on viimastel aastatel laenukoormust suurendanud ning investeerinud.

Teen ma õige järelduse, et kaudsete maksude tõstmisega olete tulevikus ettevaatlikumad, sest aktsiiside tõus võib kiirendada inflatsiooni?

Arusaadav, arusaadav.

Rahandusminister Taavi Veskimägi kordas esmaspäevastes lehtedes taas ettepanekut viia suurte riigifirmade vähemusaktsiad börsile. See oleks üks võimalus eelarvesse raha saada, et vajalikke kulusid katta. On see ettepanek üks osa järgmise aasta eelarve koostamisest?

Ei ole. Riigifirmade vähemusaktsiate börsile viimine oli meie valimiseelne positsioon ja selle eesmärk oli riigiettevõtete juhtimine depolitiseerida ja muuta läbipaistvamaks ning suurendada avalikkuse kontrolli. Meil pole praegu vaja riigiosalusi müüa, et teenida ühekordset tulu. Me loobusime Eesti Telekomi aktsiate müügist, sest pakutud hind oli liiga väike. Ma juhin aga tähelepanu, et seda teemat pole arutatud valitsuses ja see pole ka koalitsioonilepingu teema. See on Res Publica nägemus, mille realiseerimise juurde võiks kunagi tulevikus tulla.

Selle idee puhul hakkas silma Ansipi jäik reageering. Ansip ütles, et pole nõus riigifirmade börsile viimisega. Tundub, et kui Res Publica mingi idee praegu välja pakub, siis on Reformierakond sellele jäigalt vastu ning vastupidi?

Tuleks ikkagi lähtuda argumentidest. Minule teeb muret olukord Tallinna Sadamas, mida ma jälgin juba mitu kuud murelikult. Ma loodan, et Ansip suudab ennast kokku võtta ja taastada Tallinna Sadama nõukogu töö. Küsimus ei ole küll veel peaministri tasemele jõudnud, aga ma loodan, et minister suudab selle küsimuse lahendada ja sellisel moel, et Tallinna Sadam ei allu mingitele teistele huvidele, vaid lähtub riigi huvidest.

Kui aga Tallinna Sadama nõukogu korralikult tööle ei hakka ning vastasseis jääb nõukogus püsima, siis lähete Andrus Ansipi ametist vabastamise paberiga Kadriorgu presidendi juurde?

Ärge nüüd liialdage. Ükskord tuleb lihtsalt unustada erakondlik veelahe ning taastada Tallinna Sadama normaalne juhtimine.

Hiljuti avaldati üks uuring, millest selgub, et eestlased ei ole ettevõtlikud. Mida tuleb teha, et eestlane muutuks ettevõtlikumaks ning noored oleksid huvitatud ettevõtlusega tegelemisest?

Probleemile osundamine on vajalik ning puudutab laiemalt ühiskondlikku hoiakut, aga ka eestlaste väljumist sovjeetlikust maailmakäsitlusest. Millised oleksid arstirohud? Ettevõtlus tuleb tõsta uue kuvandiga ausse ja meedial on siin suured võimalused. Tuleks saada üle arvamusest, et ettevõtja on liigkasuvõtja ja pankrotimeister ning mõista, et ettevõtlusega võib ka ebaõnnestuda. Ettevõtjate endi tugiorganisatsioonid peaksid aitama seda kuvandit muuta.

Ma tulen veel korraks selle tulumaksumäära alandamise teema juurde tagasi, et ikka selgust saada, kas see alandamine tuleb või tuleb see teema veel erakondade vahel selgeks diskuteerida?

See diskussioon tuleb ja alandamine vaieldakse selgeks sel kevadel järgmise aasta eelarvet koostades. Mulle tundub, et meie partneritel on jalad nõrgaks läinud selle paari protsendi pärast. Sellesse alandamisse ei saa suhtuda nii valuliselt. Me peame vaatama, millised on ühiskonna praegused valupunktid ja need ära lahendama. Ei ole vaja Res Publica jaoks seletada madalate maksude olulisust. Aga meile on tähtsad ka teised küsimused. Siin on jällegi see loogika, et peaminister ja Res Publica peavad vastutama ka selle eest, et meie haridus ei känguks, tervishoid areneks edasi.

Ühest ja kindlat vastust ma Teilt selle maksumäära alandamise kohta täna ei saa?

Seadus on jõus ja kui seadust hakatakse muutma, siis peab see olema läbi kaalutud. Seaduse muutmine ei saa olla mingisugune ära tegemise rõõm. Aga ma arvan ka seda, et see ei kuulu normaalse poliitika juurde, et ma käin neli aastat ringi ja ma muud ei oska rääkida, kui seda, et mul tuli kunagi üks mõte vähendada tulumaksumäära 6 protsendi võrra. No on ikka mõte küll, ei nõua eriti palju intellektuaalset pingutust. Ei nõua. Aga tuleb pingutada, et meie välisteenistus oleks hästi välja timmitud, et meie hariduses toimuksid muudatused, et meie tervishoiusüsteem oleks konkurentsivõimeline. Need küsimused nõuavad intellektuaalset pingutust ja vajadusel tuleb ka riigil vajalikud ressursid leida.

Teid häirib see, et Reformierakond korrutab seda tulumaksumäära alandamist ja ei toeta teisi koalitsioonipartnerite ideid?

Nad on kogu aeg sellises saja meetri jooksu stardipositsioonis ja jalad värisevad, aga lõpetame selle oleluse ära. Lähme oma riigiga edasi. Meil on veel üle kahe aastat valitsust vedada ja kui me hästi veame ning majandus kasvab, siis tekib hoopis teine pilt. Ei ole vaja Eesti rahvale ja Äripäeva lugejale tõestada, et madalad maksud on Eestile kasulikud. Me peame aga vaatama riiki tervikuna. Kui me tuleme täna ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega kokku, siis tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda ei räägi sellest, et vähendage veel makse. See ei ole probleem. Nende jaoks on täna probleemideks kutseharidus, kõrgharidus, ettevõtjate innovatsiooni soodustamine.

Reformierakonnale oleks tulumaksumäära alandamine heaks platvormiks järgmistele valimistele minekul. See on lihtne ja selge lubadus, mille täitmist on kerge mõõta. Teie võite küll valimiste eel rääkida, et koolid said korda, tervishoiutöötajate palk tõusis, aga see ei kõla veenvalt. Ja palk on alati väike, sõltumata sellest, kui palju see tõuseb.

Võibolla sellepärast ongi meil viimastel kuudel olnud Reformierakonnaga nii palju lahkhelisid. Esikohale ei seata mitte avalikke või riiklikke huvisid, vaid väga tugevalt surutakse peale ühte asja ja varsti saab iga inimene Eestis aru, et see maksumäära alandamine ei ole üldsegi kõige tähtsam küsimus.

Keskerakonna juht Edgar Savisaar ütles nädal tagasi, et Reformierakond on praegu väga leplik ja kogub jõudu, et Res Publicale vastulöök anda. Kui kindlalt te end peaministri ametis tunnete?

Ma juba ütlesin, et see koalitsioon on realistlik. Sellistes kategooriates peaminister üldse ei mõtle. Reformierakond teatas veel kaks nädalat tagasi, et see parlament tuleb kõigepealt laiali saata, siis teatasid nad, et see peaminister ei kõlba. Ma ootasin huviga, millal nad esitavad minu vastu umbusaldusavalduse. Aga millegipärast nad seda ei teinud. Tegelikult ei ole see minu jaoks teema.

Nad ei esitanud umbusaldusavaldust, sest Teie toetajaid oli Riigikogus rohkem. Aga varsti võib seis olla teine. Reformierakonnale on oluline, et tulumaks langeks ja kui seda ei juhtu, siis nad üritavad Teid umbusaldada.

See ei ole teema. Kui on Eestis parem koalitsioon, siis palun. Aga siis annamegi neile uue nime ? tulumaksulangetamise erakond. Aga nii hull see asi praegu ka ei ole.

Res Publica populaarsus on madal. Milliste sammudega üritate populaarsust suurendada?

Peamine on valitsuse tööplaan. Populaarsus ikka kõigub, aga aeg mängib meie kasuks. Me peame jääma kindlaks kõigile nendele põhimõtetele, mis Res Publica loomisel sõnastati ja siis tekib valijal ka pikaajaline kiindumus meie suhtes.

Mulle tundub, et Res Publica viga oligi selles, et te ei järginud pärast Riigikogu valimisi oma põhimõtteid. Näiteks kui justiitsminister Ken-Marti Vaher jäi vahele korduva liikluseeskirjade rikkumisega, siis te ei käitunud kuigi otsustavalt. Andsite ministrile veel ühe võimaluse, Reformierakonna ministrite suhtes olite otsustavam.

Kas te teete nüüd nalja või? Üks kaotas ju riigi salajased dokumendid ära. Poliitilist vastutust ei saa teha karikatuurseks. Vaher sai ise eksimusest aru, aga kindlasti poleks olnud õiglane sundida teda loobuma ministri tööst. Ministriamet ei ole mingi meelakkumine. Justiitsministri ametist lahkumine oleks ministri poliitilise vastutuse muutnud naeruväärseks. Me ei saa riiki naeruvääristada.

Ma tõin lihtsalt ühe näite, kus Teie juhitud erakond ei käitunud minu arvates nende põhimõtete järgi, mida enne valimisi räägiti?

Me reageerisime täiesti adekvaatselt. Ega valija ei vali meid ju selleks, et me kogu aeg tagasi astuksime. Ta valib meid ikkagi selleks, et riiki edasi viia. Tagasi tuleb astuda siis, kui kaob usaldus.

Kui Ansip rääkis erakorralistest valimistest, siis ta just põhjendas nende vajalikkust sellega, et rahvas ei usalda enam poliitikuid. Inimesed ei tea, millise erakonna poolt hääletada.

See on uskumatu demagoogia. Inimesed tegelevad valimiste vahelisel perioodil oma asjadega ja see on loomulik. Nad ei jälgi aktiivselt poliitikat. Me ei ole praegu laulva revolutsiooni faasis. Hiljuti lugesin üht uuringut ja sellest selgus, et Eesti inimeste usaldus oma Riigikogu erakondade vastu ei olnud sugugi allpool Euroopa keskmist. Sellist aega, kui kõik armastasid Leninit, ei ole enam.