Keila valla maatehingud uurimise all

Luubi alla sattunud tehingutega müüs Keila vald osaühingule Caparison kaitseministeeriumilt saadud vana laohoone. Kahe osalejaga avalikul pakkumisel kujunes müügi hinnaks 400 000 krooni. Sama hinnaga, kuid juba elumajana, müüs enampakkumise võitnud Caparison hoone edasi oma juhatuse liikmele Ants Sumbergile. Värske eraisikust omanik ostis seejärel 301 000 krooni eest välja maja ümbritseva 23,4hektarilise mereäärse maatüki.

?Kui meie skeem vett peab, on seda ilmselt veel kuskil omavalitsustes rakendatud,? kommenteeris auditi läbiviimist juhtinud riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs. Ta on kindel, et tookordne vallajuht, praegune Keila vallavolikogu juht ja Riigikogu liige Tiit Mae müüs tegelikult võõrast vara. Võib olla, et omavalitsustes on toimitud niimoodi massiliselt, selgitas Lüüs.

Valla majanduslikke huvisid kahjustanud tehingute tagasipööramiseks on samas vähe lootust. Tänaseks ongi Paldiski Lõunasadama vahetus läheduses paiknev magus maatükk leidnud juba uue omaniku. See kuulub alates möödunud aasta sügisest Eesti Raudtee eksjuhile Parbo Juchnewitschile. 2000. aastal vallalt laohoone ostnud ettevõte on aga likvideerimisel.

Riigikontroll pöördus keskkriminaalpolitseisse, kuna ei tohi omavalitsuste paberites ise sobrada. Hetkel tohib riigikontroll omavalitsustes auditeerida vaid riigilt saadud raha kasutamist. ?Müügist isikliku kasu saamine ja altkäemaks kuuluvad keskkriminaalpolitsei pädevusse,? ütles Lüüs. Samas on hetkel tegu vaid kahtlustega. Eksvallajuhi Tiit Mae isiklikku kasu või altkäemaksuvõtmist tuvastatud pole.

Lüüsi sõnul tuli kummaline kinnisvaratehing ilmsiks tänu vallaelanikele, kes palusid kontrollida riigi raha kasutamist, mida Keila vald oli taotlenud turvakodu ning sotsiaalmaja sisseseadmiseks. Vald sai selleks üle 910 000 krooni ja lubas renoveerida kolm Vene sõjaväest maha jäänud hoonet. Saadud raha läks küll sotsiaalobjektidele, kuid kolme kõrvuti paiknevat sõjaväehoonet korda ei tehtud. Kaks neist andis vald tasuta ära ja kolmanda kohta ütles, et sai selle asemel hoopiski poolteist kilomeetrit eemal asuva hoone, mille müüs OÜ-le Caparison.

Keila vallavanem Lea Papp sõnas, et riigikontrolli poolt käima lükatud kriminaalmenetlus on kujunenud politsei jõudemonstratsiooniks ja valla igapäevatöö täielikult segi löönud. Juba novembris korraldas kriminaalpolitsei vallavalitsuses läbiotsimise ja võttis kaasa rohkem kui 18 kausta jagu originaaldokumente.

?Originaaldokumentidest, mis kaasa võeti, ei võimaldatud eelnevalt koopiaid teha,? ütles Papp. ?Nii puudus võimalus tagada, et ükski võetud dokumentidest ei kähe kaduma ning et vallavalitsus saaks tõrgeteta jätkata oma igapäevast tööd.? Papp märkis, et lootis kontrollijatelt rohkem korrektsust ning oleks infot ka vabatahtlikult andnud.

Maa erastanud ja seejärel edasi müünud Ants Sumberg ütles, et pole riigikontrolli süüdistustega kursis ega oska seetõttu ka kommentaari anda.

Praegune omanik Parbo Juchnewitsch ütles eile, et tal pole ostetud kinnistuga veel selgeid plaane.

?Detailplaneering on tegemisel,? sõnas Juchnewitsch. ?Ostsin kinnistu ära, kuna oli väga ilus koht. Lähedal on Paldiski Lõunasadam ja võib-olla tekib sellest sünergia, samas on tegu Natura hoiualaga.?

Kõne alla võib tulla, et sadama lähedal asuv maatükk leiab kasutust ladude kompleksina. ?Võib-olla tulevad aga elumajad,? jättis Juchnewitsch lahtiseks.

Riigikogu liige Tiit Mae nägi riigikontrolli eilse avalduse taga poliitilist kampaaniat, mille eesmärgiks on teda laimata.

Mae ütles, et ei nõustu riigikontrolli väitega, nagu poleks laohoonet saanud müüa, ja lisas, et 400 000 krooni oli lagunenud hoonete eest hea hind. ?Arvan, et mul ei ole vaja midagi enda kaitseks ette võtta, sest politsei uurimine peab ju nii või teisiti tõe välja selgitama.?

?Järjekordne laimukampaania meedias viitab sellele, et juba kolm-neli kuud kestnud politsei uurimistegevus ei pruugi töö ?tellijaid? rahuldada,? sõnas Mae.

Möödunud aastal uuris politsei Keila vallavalitsuse poolt Tiit Mae tütrele 2000. aasta juunis ehitusloa väljaandmist mereranna 100meetrisesse ehituskeeluvööndisse.

Uurimine tuvastas, et vallavalitsus hääletas üksmeelselt Mae tütrele ehitusloa andmise poolt, ehkki keskkonnaminister andis selle eelduseks vajaliku loa alles septembris. Kuigi uurimine tuvastas vallavalitsuse tegevuses lohakuse, ei kaasnenud sellega suurt kahju ega avalike huvide kahjustamist, leidis riigiprokuratuur kriminaalasja lõpetades.