Arco Vara andmeil on Baltimaade laoüürid üsna võrdsed, ulatudes uutel 78 kr ja vanadel pindadel 65 kr ruutmeetri eest kuus.
Kinnisvaraeksperdi koostatud turuülevaate põhjal olid eelmisel aastal Riias keskmised laoüürid 60?80, Tallinnas 45?75 ja Vilniuses 45?75 krooni ruutmeetri kohta. Tariifid on vähe muutunud. Küll on odavnenud soodsamad ehk vanemad laopinnad, mida saab rentida alates kaheksast kroonist, seda Riias.
Balti laopindade renditurgu iseloomustab kõigis kolmes riigis üks trend ? firmad rajavad pinnad peamiselt omakasutuseks ning investeerimisobjektina uusi pindu ei rajata. Samuti pole turul tänapäevasteks vajadusteks sobivaid pindu, sest kümmekond aastat tagasi rajatud tootmiskompleksid asuvad täna logistiliselt ebasoodsas kohas ning pinnad on amortiseerunud.
Omakasutusse rajamine tähendab ka seda, et ostu-müügiturul on saadaval peamiselt vanemad ja vähem kvaliteetsed pinnad.
Uued laopinnad on viimastel aastatel kerkinud peamiselt tehnoparkidesse, mis koondavad erinevad tootmisettevõtted. See on trend nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.
Tulevatel aastatel on tööstuspindade turul oodata olulisi muudatusi, mis seostuvad Baltic Property Trusti plaanidega rajada koostöös ehitusettevõttega SRV ja konsultatsiooniettevõttega KOBA Eestisse 90 000 m2 suurune logistikakeskus. Selline projekt mõjutaks realiseerumisel Eesti tööstuspindade, eriti aga laopindadeturgu olulisel määral. Projekti osalised on selle teostatavuse ja tuleviku osas optimistlikud. Uusi logistikakeskusi avatakse ka Lätis ning Leedus.
Eelmise aasta mais Kinnisvaraeksperdi koostatud turuülevaates selgus, kalleimad lao- ja tootmispindade rendihinnad on Riias.
Tollal oli põhjuseks tänapäevase ja suure pinna defitsiit Riia lao- ja tootmispindade turul. Tehnopargis Skanska Äripark maksis ruutmeeter pinda 80 kr kanti kuus. 2003. a lõpuks plaanis Leedu ehitusfirma Ranga ehitada Riia lähedale uue laohoonete kompleksi kogupinnaga 40 000 m². Läti turule lisandus eelmisel aastal kokku 100 000 m² lao- ja tootmispinda.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.