Millist ühiskonda me endale pikas perspektiivis soovime? Kas klassikalist Euroopa kodanikuühiskonda isikliku vabaduse ja vastutusega või sotsialistlikku ühiskonda riikliku eestkoste ja kõrgete maksudega?
Täna seisavad kõrge tulumaksumääraga Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Portugal fakti ees ? tööpuudus tõuseb, investeeringud kahanevad ning eelarvedefitsiit suureneb. Probleeme loodetakse lahendada tagasihoidlike majanduslike reformidega, mis vaevalt lahenduse toovad.
Kuni nimetatud riigid jätkavad solidaarsusele suunatud sotsiaalsüsteemidega, ei suuda nad oma majandust elavdada. Statistika järgi on Lääne-Euroopa peamine probleem väikekapitali nappus.
Miljonid inimesed ei saa ennast majanduslikult teostada ega rakendada ühiskondlikku ja majanduslikku elu parandavaid ideid, sest riik võtab liiga suure osa töö ja loomingu tuludest. See asjaolu tuleneb otseselt astmelisest tulumaksust ja kapitali loomise kõrgest maksustamisest.
Sotsiaalriigi põhimõte ei ole jätkusuutlik, sest nõrgestab isiklikku vastutust ja loomulikku osa perekondlikest funtksioonidest, kuid soosib laiskust, vaimulodevust, harimatust, vastutustundetust ja oma elu eest vastutuse andmist teistele. Vaadeldes Euroopa sotsialismi teket koos kaasneva utopismi, masinalõhkumise ja natsionaliseerimise ekstremismiga, ilmneb selle lähenemise sügav matslus ja väärakus.
Sotsialism, Marx ja ?Internatsionaal? panevad energiliselt pead raputama ja astuma konkreetseid samme selle vastu.
Üks tõhus vahend olukorras, kus üldine tööjõu maksutase Eestis on liiga kõrge ning sotsiaalmaksu alandamine poliitiliselt liiga raske, on üksikisiku tulumaksu alandamine. Meie tingimustes, kus maksumaksjaid niigi vähe, ei ole võimalik luua süsteemi, kus riik suudaks kõiki vajalikul määral aidata. Madalam tulumaksumäär mitte üksnes ei jäta inimesele rohkem raha kätte oma vajaduste rahuldamiseks, vaid ergutab nii majandust kui ka riiki, sest kodanikele jäänud raha jõuab kaupmeeste kaudu erinevate maksudena riigikassasse.
Euroopa kultuur ja turumajandus ei ole täiuslik. Pole täiuslik ka inimese loomus, kuid just vabas ühiskonnas ja majanduses tuleb esile inimese halbus ja headus, laiskus ja töökus ning vaid vabas ühiskonnas saab olla laidetud halbus ja soositud inimlik headus.
On toredaid inimesi, kes ütlevad, et elu pole mustvalge ja vikerkaares on palju erinevaid värve. Selle kena kujundiga on raske mitte nõustuda. Tundub siiski, et valikuid on suures plaanis kaks: kas haritus, edasipüüdlikkus, vabadus, humaansus ja vastutustunne või harimatus, laiskus, riiklus, sunnisolidaarsus ja hägune vastutus.
Enamik argumente majandusliku vabaduse ja isikliku vastutuse vastu on kantud teadmatuse eelarvamustest ja ebakindlusest, olles seega täiesti inimlikud, kuid mitte eriti arukad.
Samas on kultuursele inimesele omane pidev enda arendamine, õppimine kasutada vabadust ja kanda vastutust oma elu eest. Ühele kultuurrahvale peaks olema loomulik rahu tingimustes oma majandusliku vabaduse ja vastutuse kasvatamine ? oma heaolu ja isikliku eneseteostuse huvides. See on ajatu tõde.
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele