Maksutulude ülelaekumine lubaks järsult langetada tulumaksu

Selle aasta esimese kahe kuuga on riigieelarvesse laekunud maksutulusid umbes 800 miljonit krooni ehk ca 14% rohkem kui mullu. Samas kasvas selle aasta eelarve eelmise aastaga võrreldes vaid 9% võrra. Kui praegune trend jätkub, laekub maksutulusid sel aastal riigi tuludesse ligi 2 miljardit krooni rohkem kui eelarves eeldatud.

Arvestades, et tulumaksu langetamine ühe protsendipunkti võrra maksab ca 470?480 miljonit krooni, saaks üle laekuva ligi kahe miljardi krooni arvel langetada tulumaksu juba täna 20 protsendini.

?See on tore rehkendus,? sõnas Tallinna Tehnikaülikooli professor ja endine majandusminister Jaak Leimann. Ta lisas, et kahe kuu põhjal ei saa siiski veel ülelaekumiste suhtes järeldusi teha. Tema sõnul saab hinnanguid anda märtsi ja aprilli lõpus.

Leimanni sõnul ei peaks tulumaksumäära alandamist forsseerima, sest see on praegu kavas niikuinii. Lisaks ei tuleks valitsus sellega tema sõnul kaasa. ?Pigem võiks näiteks tulumaksuvaba miinimumi korrigeerida. Miinimumi tõstmine on õige poliitika.?

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuumi sõnul võivad kvartalisisesed laekumised kõikuda 3?4 protsendi võrra, mille tõttu ei saa hetkel ennustada, kui palju on aasta lõpus riigieelarve ülejääk. ?Kõik oleneb sellest, kuidas majandus areneb,? ütles ta, lisades, et kahe esimese kuu täiendavaid laekumisi võis mõjutada ka tulumaksureformist tingitud preemiate maksmise lükkamine uude aastasse.

Falck Eesti juhatuse esimees Peeter Tohver, kelle sõnul tulumaksu langetamine on end juba hästi tõestanud, arvas, et selle forsseerimine pole vajalik. ?Stabiilselt langev tulumaks on juba iseenesest ettevõtjale heaks märgiks, et käised üles käärida. Praegu ootab ettevõtja selget sõnumit, et tulumaksumäär mingil põhjusel ei tõuse, et oleks stabiilne,? ütles ta.

Ka IBM Eesti tegevjuht Valdo Randpere oli mures senise tulumaksureformi jätkumise pärast. ?See, mis poliitikas toimub, on selline, et hoia kahe käega pingist kinni ja looda, et tulumaksu ei hakataks tõstma.?

Eile otsustas valitsus mitte toetada Keskerakonna ettepanekut tulumaksureform seisata. Seega on praegu jõus seadus, mille järgi langeks tulumaks järgmisel aastal 22 protsendile ning alles ülejärgmisel aastal 20 protsendile.

Tohvri sõnul võiks ülejäägi suunata pigem mingisse valdkonda, näiteks haridusse.

Ajalugu arvestades on väga tõenäoline, et ülelaekunud raha jaoks tehakse lisaeelarve ja sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi arvestades jagatakse 4 miljardit krooni puhtpoliitilistel eesmärkidel laiali. Kui aga lisaeelarvet ei tehta, siis läheb see raha riigi stabilisatsioonireservi.

Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov oli eile seda meelt, et riigieelarve ülejääk tuleb ?kappi panna?, võlakirjadesse või välispankadesse. Raha tuleks ära kasutada siis, kui kehvemini läheb, ütles ta, pidades kõige paremaks eelarveks tasakaalustatud eelarvet. ?Ma olen käinud riikides, kus on 3?4 riigieelarvet tagavaraks. Meil on tagavaraks 10%.?

Valdo Randpere sõnul võiks üksikisiku tulumaksu üldse ära kaotada ja tõsta näiteks käibemaksu. ?Siis oleks nii, et see, kes rohkem tarbib, maksaks rohkem makse riigile.? Üks käibemaksuprotsent vastab tema sõnul umbes 5?6 tulumaksuprotsendile.

Mõned nädalad tagasi rääkis ka USA president George W. Bush tulumaksu kaotamise ja käibemaksu tõstmise ideest. Lisaks teatas eile Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, et majanduse turgutamiseks võiks sealse ettevõtte tulumaksu 25lt 19 protsendile langetada.

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul pole tulumaksureformi tõttu maksuauku eelarvesse tekkinud, kuid ka olulist ülelaekumist pole toimunud.

Veskimägi sõnul laekus aasta esimese kahe kuuga riigieelarvesse 15,1% eelarves kavandatust. ?See on isegi natuke vähem kui kuuendik eelarvest,? nentis Veskimägi. ?Tulude ülelaekumisest ei saa kindlasti rääkida, pigem näitavad andmed seda, et eelarve täitumine on kooskõlas rahandusministeeriumi tuluprognoosiga.?

Samas viitab maksude laekumine ministri sõnul aga sellele, et tulumaksureform pole riigieelarvele negatiivset mõju avaldanud. ?Pigem vastupidi: majanduse nominaalkasv on ca 10%, maksude laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud 14%,? ütles Veskimägi.

?See ei tähenda veel, et maksukoormus suureneks. Suhtena sisemajanduse koguprodukti on Eesti maksukoormus püsinud viimastel aastatel 33% lähedal ning seda numbrit pole suutnud oluliselt kõigutada ka tulumaksureform.?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip jäi hüpoteesi kuuldes skeptiliseks.

?Ma ei jagaks seda õhinat, sest ma imedesse ei usu, ma ei läheks õhinaga kaasa,? ütles Ansip ning lisas, et aasta esimese kahe kuu põhjal ei ole võimalik terve aasta laekumisi ette ennustada.

?Selline ülelaekumine oleks imeline küll, kuid minu avaliku sektori kogemused ütlevad, et esimese kahe kuu põhjal ei ole võimalik usaldusväärseid prognoose teha. See on ju üldteada, et jaanuar ja detsember ei ole võrreldavad muu aastaga, mingit suurt ülelaekumist ei tule.?

Ansipiga sama meelt oli ka Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. ?Maksutulude kavandatust tunduvalt suurem laekumine aasta esimesel kahel kuul ei pruugi jätkuda samas tempos aasta lõpuni,? ütles Männik. ?Kui, siis on tegemist rahandusministeeriumi kehva prognoosimisvõimega eelarve eelnõu koostades.? Männiku sõnul on riigieelarve ülelaekumisi otstarbekas ja vajalik kasutada tervishoiule, haridusele, teedele, pensionikassale jne.

?Rahvaliidu kindlaks eelistuseks tulumaksureformi puhul on suurendada maksuvaba tulu ja rakendada seda alates pere teisest ja seejärel juba esimesest lapsest, mitte vähendada maksumäära,? ütles Männik.

Keskerakondlane Heido Vit­sur oli aga veelgi kriitilisem. ?Paraku on selline prognoosimise loogika täiesti vigane,? ütles Vitsur.

Samuti peaks Vitsuri arvates iga natukegi majandust tundev inimene kohe märkama, et suur tulude ülelaekumine oli ainult jaanuaris ja nimelt seetõttu, et paljud ettevõtted lükkasid tulumaksukohustuse vähendamiseks detsembri palkade ja preemiate väljamaksmise jaanuarisse. Vitsuri sõnul pole käesoleval aastal erilist tulude ülelaekumist loota, pigem vastupidi.

?Ja kui arvestada, millises olukorras on meie teed ja tänavad ning meditsiini- ja haridussüsteem, on selge, et raha jääb tuleval aastal enne puudu kui üle,? ütles Vitsur. ?Ning mis kõige tähtsam ? enne, kui keegi tahab maksusid muutma hakata, peab ta õppima arvutama.?

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul oleks kahe kuu laekumiste põhjal aasta lõpuks suurt eelarve ülejääki ennustada selge rumalus.

?Kui eelarves ülejääk tuleb, siis peaks esmajärjekorras rahastama rahapuuduses olevat ravikindlustust ja kandma raha riiklikusse pensionikindlustusse,? ütles Nestor. ?Ka teisi rahapuuduses vaevlevaid valdkondi on mitmeid.?