Rutiinne ladu toimib kõige paremini

Laoteenus koosneb viiest suuremast etapist.

Ladu on efektiivseim täieliku rutiini tingimustes. Seega on ülioluline, et laos teataks, millal, mis koguses ja missuguse iseloomuga kaup saabub.

Paljude Eestis asuvate laokomplekside häda on selles, et kauba käsitlemise alaks on planeeritud liiga vähe pinda. Rusikareegli järgi moodustab kauba väljastus- ja vastuvõtuala 30% kogu lao pindalast. Pindalast sellepärast, et käsitlusalasse ei ole mõtet panna riiuleid, sest kaup liigub kiiresti sisse-välja.

Kauba vastuvõtu kiirus sõltub vastuvõtuprotsessi iseloomust, laotöötajate hulgast ja lao automatiseerituse astmest. Miks selline järjekord? Vastuvõtuprotsess on kiirem ja vähem ressursse nõudev juhul, kui ladu ei vastuta sissetulevate kaubakoguste kvaliteedi ja kvantiteedi eest.

Vastuvõtuprotsess on ülejäänud laotööst aeglasem, kui tuleb tagada, et kaupa tuleks lattu tellitud koguses, tellitud realiseerimisajaga, tellitud partii numbriga, tellitud kvaliteedis, kui uut kaupa pole lao infosüsteemis kirjeldatud jne.

Sellisel juhul on kauba vastuvõtmisel olulisim roll laotöötajal ning vastuvõtupinna vajadus tavalisest kõrgem.

Kui ladu aktsepteerib kadusid, mis on tekkinud tootmisprotsessis, näiteks kinnisest pakendist on midagi puudu, on efektiivseim vastuvõtu automatiseerimise meetod kauba ribakoodiga vastuvõtmine.

Siin tuleb appi käsiskanner vastava tarkvaraga. Skanneriga saab lugeda saabunud kauba hulgipakendi ribakoodi ning pista skanner laotarkvaraga ühendatud pessa. Ülejäänu teeb arvuti, näidates ära erinevused saabunud ja tellitud kaubakoguste vahel.

Tundub lihtne, kuid ei ole seda. Kauba täpse ja õigeaegse väljastuse eeliseks on korrektne ladustamine ja väljastusprotsessile sobiv ladustamistehnika. Kulutades veidi rohkem vaeva korrektsele ladustamisele, on väljastusprotsess tunduvalt kiirem.

Ärge kasutage alfabeetilist laoarvestussüsteemi. Esiteks võib näiteks A-tähega kaupu olla laos ühel ajahetkel 10% ja järgmisel 30%. Teiseks on sarnase nimetusega kaupade segimineku oht suur.

Ärge kuhjake ühele laokohale palju erinevate nimetustega kaupa, kulub liiga palju aega, et kaup laokohalt üles leida ja kätte saada. Ärge ladustage samadel laokohtadel eritüübilisi kaupu ? nt söövitavad ained ei sobi muude kaupade lähedusse

Tee regulaarselt inventuuri. Kui kauba saaja esitab laole pretensiooni puuduva kaubakoguse suhtes, inventeerib ladu ainult puuduvat nimetust. Aga vaja on teha just inventuuri, võttes arvesse tervet laoseisu. Inventuuriga vähendate müügiinimeste õudusunenägu, kus infosüsteem näitab, et kaupa laos on, aga tegelik seis on nullis. Kaasake inventuuri tegemisse ka ostu- ja müügiinimesed. Sooritage kaupadele lisaväärtust andvad tegevused, nagu kaupade markeerimine, testimine, jaendamine, ümberpakendamine, kampaaniapakendamine, enne ladustamist. Püüdke vältida lisategevusi kaupade väljastusprotsessi käigus.

Tootmise ja logistika vahelised piirid on juba ammu hägustunud. Hea näide on tarbijainfo lisamine pakenditele, samuti toodete ribakodeerimine ladudes. Kus lõpeb tootmine ja algab logistika, on puhtalt ja ainult partneritevaheline kokkulepe.

Väikeste ja paindlike turgude soovide täitmise püüavad suurtootjad jätta logistikapartneri õlgadele, näiteks mobiiltelefonide korpuste vahetamine. Tõesti, võib märgata mõningaid trende, milliseid tegevusi tootja ühes või teises geograafilises piirkonnas annab teenuseosutajale või oma kontrolli all olevale laole, aga selle alusel järelduste tegemine on ennatlik.

Kui olete kaupade vastuvõtul ja ladustamisel teinud kõik nii, nagu planeeritud, olete enamiku sujuvat komplekteerimist ja väljastamist segavatest asjaoludest elimineerinud. Planeerige komplekteerimiseks ja väljastamiseks sobivad laosüsteemid ning inimtööjõud vastavalt kliendiga sõlmitud kokkulepetele.

Kauba lattu saabumisest väljumiseni on vaja jälgida, mis staatust kaup laos omab, kas kaup asub vastuvõtu, lisaoperatsioonide, komplekteerimise või väljastusfaasis. Samuti on oluline, et reaalajas oleks olemas info laos olevast kaubakogusest.

Ükski standardtarkvara seda kohe letilt ostes ei võimalda. Siiani on Eestis parimaid tulemusi saavutatud oma tegevustele loodud infosüsteemi ülesehitamisel.

Äri edenedes on aga oht, et firma võib leida ennast olukorrast, kus toetav funktsioon on hakanud otseselt mõjutama ettevõtte toimimist.

Standardtarkvara soetamisel on olulisim, et tarkvara arendus asuks võimalikult ligidal, mitte Soomes ega Lätis, vaid Eestis. q