EBRD magus teenistus Hansapangast

EBRD on teeninud 317 miljoni krooniselt investeeringult Hansapanka 3,7 miljardit krooni puhaskasumit ? tegemist on summaga, mis moodustab tervelt kolmandiku EBRD puhaskasumist 12 tegevusaasta jooksul kokku, alates 1991. aastast. Nii kaua ongi EBRD tegutsenud. Suutäie muudab magusamaks veel see, et erinevalt kohalikest erainvestoritest sai EBRD raha Hansapanga aktsiate eest ilma Eesti riigile maksmata.

On räägitud, et investeering Hansapanka on katnud kõik EBRD kahjud Ida- ja Kesk-Euroopas ning Kesk-Aasias ehk endise kommunistliku bloki riikides, kuhu EBRD investeerib.

Ajalugu näitab, et EBRD suhe Hansapangaga algas juhusest, Hansapanga aktsiaid EBRD algselt ei ostnud. 1995. aastal omandas EBRD Hoiupanga erastamise käigus kolmandiku Hoiupangast 37 miljoni krooni eest. Hoiupank emiteeris aktsiaid juurde ja EBRD osalus Hoiupangas kahanes. EBRD andis ka Hoiupangale allutatud laenu, mis oli konverteeritav hiljem Hoiupanga aktsiate vastu.

Kui Hoiupank pani 1998. aastal Hansapangaga leivad ühte kappi, muutusid Hoiupanga aktsiad Hansapanga aktsiateks. Siis vahetati ka Hoiupangale antud laen Hansapanga aktsiate vastu. EBRD sai seeläbi lisaks Hansapanga aktsiaid 280 miljoni krooni eest.

2002. aastal müüs EBRD Hansapanga aktsia­pakist poole maha, saades 736 miljonit krooni. Tänavu müüs EBRD Swedbankile allesjäänud aktsiad 3,2 miljardi krooni eest. Seega sai EBRD osaluse müügi eest kokku 3,967 miljardit krooni.

Lisaks sellele on EBRD noppinud Hansapangast 116 miljonit krooni dividende.

EBRD esindaja algul Hoiupanga, hiljem Hansapanga nõukogus oli Jonathan Harfield. Harfield ütleb EBRD investeeringut Hoiupanka kommenteerides lakooniliselt, et tegemist oli tegevusega vastavalt EBRD rollile Kesk- ja Ida-Euroopas. ?See oli kahtlemata oluline investeering,? iseloomustab ta rahapaigutust Hoiupanka, millest kasvas välja osalus Hansapangas. Harfield märkis, et ta ei oska öelda, kas see on olnud EBRD jaoks kõige tulutoovam projekt, aga kindlasti üks edukamaid.

Harfield ei tahtnud teemat pikemalt kommenteerida, kuna ta on kolm aastat EBRD palgalt ära ja tema sõnul pole viisakas kommenteerida ettevõtte tegevust, kui enam seal ei tööta. Ta juhib kolmandat aastat First Investment Banki Bulgaarias.

Eesti Panga juht Vahur Kraft ütleb EBRD investeeringuid kommenteerides, et Eestis polnud EBRD roll nii suur kui teistes riikides, sest Eesti oli avatud kõigile välisinvesteeringutele. Mitmetes teistes postsovetlikes riikides oli EBRD ainus välisinvestor.

Eestis tegi EBRD Krafti sõnul ühe esimestest investeeringutest Hoiupanka. Esimesel etapil oli EBRD sissetulek kvaliteedimärk. Ja investeeringu algusetappidel oli EBRD-l tihe side Eesti Pangaga, märgib Kraft.

EBRD-l, kes on Eestis edu kõrval ka kaotust kogenud, on sellest hoolimata otse või kaude osanik kümnetes Eesti ettevõtetes, käitudes kohati nagu tüüpiline riskikapitalist.

On aasta 1998 ja pankrotti läks Maapank. Mitme tuhande väikeinvestori kõrval pidi aasta varem end üheks suurinvestoriks ostnud EBRD maha kandma 25 mln krooni. Lisandus veel piinlik moment ? EBRD oli enne Maapanga põhjaminekut investorina kommertspanka meelitanud ka Nordika Kindlustuse, kes laenas selleks tarbeks Hüvitusfondilt 35 mln krooni.

Teine kaotus oli EBRD-l aastal 2001, kui jaemüügikett Spar põrmustus. EBRD oli vaid aasta varem omanikfirmasse Baltic Food Holding pannud 85 mln krooni.

Need kaks näidet on EBRD Eesti investeeringutest õnnetud erandid, enamik rahasüste on positiivse toimega.

Üheks selliseks on Tallinna Vesi, mille aktsionäride ringi astus EBRD 2003. aastal 182 mln krooniga. Hetkel on panga osaluse väärtus börsile pürgivas Tallinna Vees 250?375 mln krooni kandis. Dividendina on EBRD veefirmalt saanud ligi 10 mln krooni.

Peale ülieduka Hansapanga investeeringu on EBRD täna müümas ka tekstiiliettevõtte Baltex 2000 aktsiad, kuhu investeerimispank kuus aastat tagasi pani ligi 40 mln krooni, saades viiendiku aktsiate omanikuks. Juba möödunud aastal sõlmis pank enamusaktsiate omaniku Tolaram Grupiga lepingu, mille järgi viimane ostab EBRD osaluse sel aastal välja.

?EBRD-l ei ole huvi olla pikaajaliselt aktsionär sellises tööstusettevõttes,? seletas Baltex 2000 juht Meelis Virkebau.

Lõviosa omakapitaliinvesteeringutest on EBRD teinud siiski fondide kaudu, kus tema osalus on tavaliselt 20?25%, erandjuhtudel 90%, nagu näiteks Baltics Small Equity Fundi (BSEF) puhul. Firma on Eestis teinud peamiselt riskiinvesteeringuid, samuti on firma läbi E-Geeni investeerinud hääbuvasse Geenivaramusse. Fondil on alles veel 42 mln krooni edasisteks investeeringuteks.

EBRD ja tema osalusega fondid on kidakeelsed oma Eestist saadavast tulust rääkima, keeldudes numbreid nimetamast.

Näiteks mainib nelja EBRD osalusega fondi haldava firma BaltCap finantsjuht Martin Kõdar vaid, et kahe suletud fondiga ?jäid investorid rahule?. Maha on müüdud osalused Videoplanetis, Teede REV-2s, A. Le Coqis ja ehitusfirmas EMV. Praegu on fond 25?41%ga sees Thomesto Machine Agencies ABs, Ecometalis, Vipexis, Standardis ja MicroLinkis. Viimases on EBRD osaline veel Baltic Post Privatisation Fundi (BPPF) kaudu.

45 mln krooni fondi investeeringut saanud Tallegg tehti juba rahaks. ?Panime Talleggi väga edukalt ja kasumlikult tööle ning müüsime maha,? meenutab BPPFi partner Hanno Riismaa.

Täna tegutseb Riismaa märksa suuremamahulises EBRD osalusega fondis Askembla Asset Management. Investeeritakse kõigesse, ka kinnisvarasse, vaid panganduse jaoks pole fondil piisavalt ressurssi.

Kuigi projektide arv väheneb, on nad seda kaalukamad. EBRD investeeris mullu Eestis kolme projekti, nende hulgas oli suuruselt teine rahapaigutus siia. Kunda lähedale tselluloositehast püstitav Estonian Cell sai EBRD-lt ligi 300 miljonit krooni.

Võib-olla saab just sellest EBRD jaoks järgmine Hansapank ? välisinvesteeringu maksumus on 2,6 mld krooni ja tehase aastakäibeks pakutakse üle miljardi krooni.

EBRD Tallinna kontori juhataja Timo Hartikainen: EBRD kaalub hetkel potentsiaalseid projekte Eestis, mille detailid avalikustatakse pärast heakskiitu. EBRD otsesed tehingud algavad tavaliselt 78 mln kroonist, aga arvestades Eesti suhteliselt väikest majandust teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega võrreldes võime kaaluda ka väiksemaid tehinguid.

EBRD jätkab kõikide sektorite katmist Eestis. Meid huvitavad peamiselt strukturaalselt keerulised, kõrge riskiastmega ja suuremad tehingud, mis tõenäolistelt vajavad omakapitali või sellelaadseid investeeringuid. Samal ajal oleme huvitatud laenukapitali pakkumisest.

EBRD toetab regionaalselt koostööd Balti riikide ja naaberriikide vahel (endised Nõukogude Liidu vabariigid, Kesk- ja Ida-Euroopa), panustades tootlike turgude arengusse. EBRD tegevus Eestis on ka tulevikus suunatud erasektorile ja eelkõige omakapitali investeeringutele.

?EBRD tulek Eestisse oli väga kõhklev ja nende hirm oli suur,? ütles eile kahekordne ekspeaminister Mart Laar, kelle valitsemise ajal EBRD oma esimesi investeeringuid Eestisse tegi.

Ta lisas, et jõudis EBRDga siiski suhteliselt kiiresti kokkuleppele, et raha oleks eriti tarvis paigutada eraprojektidesse ja just väljapoole Tallinna.

?EBRD käis alati nõu küsimas, mida riik teatud projektidest arvab, koostöö riigiga oli neile garantiide saamiseks väga oluline,? ütles Laar ning lisas, et EBRD esindajatega kohtuti varem regulaarselt mitu korda aastas.

Ekspeaminister märkis veel, et on EBRD esindajatega ka hiljem konverentsidel kohtunud ja nad on Eestit alati väga hea sõnaga meenutanud, sest Eesti on nende portfellis olnud üks edukamaid riike.

Tuntud investeerimispankuri Rain Lõhmuse sõnul on EBRD suur prioriteet Kesk- ja Ida-Euroopas keskkond.

Mõne aja eest oli EBRD eelistus pensionireform uutes liikmesriikides. ?Neil oli poliitika, et tuleb osaleda iga riigi pensionireformis,? ütles Lõhmus.

Täna on EBRD veel aktsionär näiteks LHV Varahalduses, mis tegeleb pensionifondide haldusega. Lõhmuse sõnul oli see ka üks väiksemaid projekte, kus nad kunagi osalenud on.

Lõhmus möönis, et tal on EBRDga Hansapanga ajast väga head suhted ja ta ei pruugi olla EBRD väga objektiivne hindaja. ?Hansapank on olnud EBRD ajaloo üks edukamaid investeeringuid, seetõttu suhtuvad nad Eestisse väga hästi ja samuti nendesse inimestesse, kes aitasid neil seda teha,? ütles Lõhmus.

Lõhmuse sõnul on asjaajamine nendega üsna selge, kuigi mitte nii kiire nagu näiteks erafirmades, kus võidakse otsustada päevapealt, et teeme ära. EBRDs läheb aega paar-kolm kuud.

EBRDs on investeeringute tegemiseks paika pandud teatud prioriteedid. Loeb suurus ja mastaapsus.