Majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare sõnul tahab ministeerium teha põhjaliku analüüsi osaluse võimaliku müügi ning müümata jätmise plussidest ja miinustest. Analüüs esitatakse valitsusele oktoobris.
?Estonian Airi osaluse müüki kaalutakse, sest riigil on ettevõttes vähemusosalus ja seega võimalus ettevõtte juhtimises kaasa rääkida suhteliselt väike,? ütles Savisaar, lisades, et riigiosalusega ettevõtete vähemusosaluste müük tõusis päevakorrale mittemonopoolsetes ettevõtetes.
Täna pole ministeerium kellelegi teinud pakkumisi riigile kuuluvate aktsiate ostuks, samuti pole peetud läbirääkimisi. Savisaare sõnul tekkis müügimõte SASi kontserni meedia vahendusel väljendatud huvist omandada pikemas perspektiivis Estonian Airis kontroll- või 100protsendiline osalus.
Aprilli keskel kirjutas Äripäev, et SAS kontsern kaalub Estonian Airi kogu aktsiapaki ostu, kui riigi valitsus näitaks üles müügisoovi.
SASi kontserni asepresidendi Gunnar Reitan ütles, et on kuulnud osaluse müügiplaanist. ?Tõenäoliselt hoiame riigiga selles suhtes kontakti. Nagu ma eelmine kord ütlesin, oleme huvitatud Estonian Airi aktsiate omandamisest.?
Investeerimispangaga Cresco, kellel on 17% Estonian Airi aktsiatest, on SASi kontsernil optsioonide leping.
Cresco juht Olev Schults ei soovinud teemat kommenteerida.
Peale Estonian Airi soovib SASi kontsern enamusosalust ka Läti lennufirmas airBaltic, mis sõidab ka Leedus. Nädal aega tagasi teatas Läti transpordiminister Ainars Slesers, et airBalticu müük SASile võib toimuda veel sel aastal.
Minister sõnas, et tehing SASiga tuleb ära teha või muidu jääb Läti riik samasse seisu, nagu praegu on Ventspils Naftas, kus riigile kuulub 39% aktsiatest. Slesers ütles, et ministrina ei saa ta lubada olukorda, kus riigile kuulub ainult 46% airBalticu aktsiatest praeguse 52% asemel. Selline olukord võib tekkida, kui SAS, kes on investeerinud airBalticu arendamisesse, konverteerib võetud laenu airBalticu aktsiatesse ja omandab sel moel enamusosaluse.
Kui Estonian Air on viimastel aastatel kasumis olnud, siis airBaltic teenis eelmisel aastal 19,2 mln kr kahjumit, kuid käive kasvas üle kahe korra ? 1,2 mld kroonini.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.