Tööloata saab ametisse kolmes euroriigis

Isikute vaba liikumine Euroopa Liidu sees tähendab, et igal liikmesriigi kodanikul on õigus valida endale vabalt elu- ja töökoht vastavalt teatavatele tingimustele, ilma et neid koheldaks teistes liikmesriikides erinevalt selle riigi enda kodanikest.

Siiski on uute liikmesriikide kodanike tööleasumisele nö üleminekuperioodi jooksul võimalik rakendada mõningaid tõkestavaid meetmeid. Seetõttu on oluline enne välismaale tööle siirdumist ennast eesootava riigi seaduste ja kohustustega kurssi viia ning mitte lasta end pimestada töökuulutusest, mis lubavad poole vähema töö eest mitmekordset palka.

Vanadest liikmesriikidest võib vabalt tööle minna ainult Iirimaale, Suurbritanniasse ja Rootsi. Kõik teised vanad liikmesmaad on uute liikmesriikide kodanikele kehtestanud vähemalt kaheaastase üle­minekuperioodi, mille jooksul tuleb taotleda tööluba.

Kuna Eesti ei sea välisriiki suunduvatele eestimaalastele mingeid piiranguid, on raske tuvastada, kui paljud on seda võimalust kasutanud.

European Employment Service?i (EURES) büroo juhtaja Indrek Oti sõnul on kõige populaarsemad riigid tööle suundumiseks Soome, Suurbritannia ja Iirimaa.

?Enne välismaale tööle asumist tuleb enda jaoks selgeks teha selle riigi maksud, mis palgast maha arvestatakse ning kulud, mis lähevad eluaseme üürimisele, toidule ja transpordile,? märgib Indrek Ott.

26aastane Kairi-Ly Tamme­oks kolis Suurbritanniasse 2004. aasta juunis. ?Kui siia tulin, olid mul juba tuttavad ees. See oli suureks abiks, nad viisid mind kurssi, kuidas käib siin töö otsimine, millised on võimalused ja kohustused,? meenutab ta. ?Registreerisin ennast paljudes tööhõivefirmades, sooritasin teste ja otsisin ajalehest kuulutusi,? kirjeldab Kairi-Ly oma tööotsinguid.

Suurbritanniasse tööle asudes tuleb arvestada, et majandusaasta algab aprilli lõpus ja esimesed 4895 naela on maksuvabad. Kui teenid näiteks 10 000 naela aastas, siis sellest võetakse 4895 naela maha ja ülejäänu maksuatakse 22 protsendiga. Kui palk ületab 31 400 naela aastas, siis tõuseb tulumaks 40 protsendini. Lisaks tulumaksule tuleb maksta ka riiklikku kindlustusmaksu (National Insurance), mis katab pensioni, haigekassa, ja keskkooli. See on 7?11 protsenti olenevalt palga suurusest.

Kui soovitakse töötada Suurbritannias rohkem kui üks kuu, siis tuleb ennast registreerida sealses siseministeeriumis, mis maksab 50 naela. Selleks tuleb saata avaldus koos passi, kahe foto ja kirjaga tööandjalt ametisse nimetamise kohta. Dokumentide läbivaatamise aeg on üks kuu. Kuna vahel juhtub, et postiga saadetud kiri, sealhulgas pass kaduma läheb, tuleks kindlasti kaasa võtta ka ID-kaart, et mitte ilma dokumendita välisriigis olla. Vajalikud dokumendid tuleks seetõttu saata kas tähitult või ise kohale viia.

Algul maksab värske tööle­asuja suuremat maksu, kuna n-ö risk on suurem. Niipea kui on vajalikud vormid täidetud, saab maksukoodi, mis tähendab, et makstakse sama protsenti kui residendid. Kui enne on rohkem makse makstud, tagastatakse enammakstud summa kas täissummana või tasaarveldusena järgmiste palkade maksude arvel.

Pangakonto avamiseks on vaja isikut tõendavat dokumenti ning aadressijärgset kommunaalarvet. See tundub küll lihtsa formaalsusena, kuid kellegi juures tuba üürides võib sellise dokumendi hankimine keeruliseks osutuda.

Kui isikul ei ole Suurbritannias krediidiajalugu, siis võidakse talle anda säärane pangaarve, mille juurde käiva kaardiga saab ainult pangaautomaadist raha välja võtta. Poes kaardiga maksta ei saa, ka pangakontorist ei saa raha välja võtta. Olemas on interneti­panga kasutamise võimalus.

Iirimaa on Eesti tööturuameti ja Euroopa Komisjoni vahelise tööturuasutuste kahe­poolse koostööprogrammi partner. Kuigi Iirimaa on elukalliduselt küllaltki eesrindlik maa, on sealne maksusüsteem üsna leebe ja annab tulumaksu­vabastuse neile, kelle aastane sissetulek jääb alla 18 000 euro. Üle selle ulatuvad sissetulekud maksustatakse tulu suurusest sõltuvalt 27?42 protsendi vahemikus.

Soomes maksavad kõik töötajad tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest ja see on erinevates omavalitsustes erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sisse­tulekute suurusest.

Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Tööandjatelt saadavatest maksudest makstakse suurem osa nii pensionidest kui ka töötushüvitistest. Nii kindlustusmaksud kui ka makstavad pensionid ja hüvitised olenevad palga suurusest.

Nimetatud maksud moodustavad Soome keskmisest palgast (2100 eurot kuus) kokku umbes 33,5%. Pool maksudest läheb vallale või linnale ja teine pool riigile ning sotsiaalkaitse finantseerimiseks. Ka tööandjad maksavad sotsiaalmakse.

Soome on sõlminud Eestiga kahepoolse lepingu, mis tähendab, et välismaal makstud maksud on reeglina võimalik Soome tulumaksust maha arvata. Sellega seotud asjad on parem oma maksuametist järele kontrollida. Hooaja­töödeks ei ole eestlastel elamisluba vaja, kuna suuremas osas viibitakse tööl vähem kui kolm kuud.