Eestlane räägib kiiresti ja palju

Paljusid meist äratab kella asemel hommikuti üles mobiiltelefon. Mobiiltelefoni roll on meie igapäevaelus sedavõrd iseenesestmõistetav, et ta täidab meie elus ka selliseid funktsioone, mis ei ole tema esmased ülesanded.

Eestis on uuringute järgi umbes 1 miljon mobiiltelefoni­kasutajat. Tõsi, kui mobiilsidefirmade klientide ametlikud arvud kokku liita, saame kolmandiku võrra suurema numbri, kuid see sisaldab ka mitte­aktiivseid kliente.

Siiski oleme olnud mobiiltelefonide penetratsioonilt Lätist ja Leedust juba aastaid mitu sammu ees. Soomlased viskavad nalja, et eesti keel on sõnalõppudeta keel seepärast, et eestlased räägivad väga kiiresti ja väga palju. Reegel kehtib ka mobiilsides.

Lauatelefonid asenduvad vaikselt aga kindlalt mobiiltelefonidega. Viimased meetrid on ka lauatelefonide puhul sageli traadivabad ? tarbimisharjumuse määrab esmalt mugavus, siis alles kulu. Emotsionaalne tarbimisotsus kaalub sageli üles ratsionaalse tarbimis­otsuse.

Selle aasta esimese viie kuu jooksul on numbriliikuvuse võimalikkuse tõttu vahetanud Eestis operaatorit ligi 30 000 inimest. Liikumisi on toimunud mitmetes suundades, kuid välja on kujunenud kindlad trendid, mille põhjal saab väita, et Eesti mobiilsideturg erineb oluliselt näiteks Põhjamaade omast. Esiteks, numbriliikuvus käivitus Eestis oluliselt aeglasemalt, kui võis eelnevate turu-uuringute põhjal oodata. Möödunud aasta augustis arvas 20% mobiilsideteenuste kasutajatest ehk ca 200 000 inimest, et numbriliikuvuse jõustumisel vahetavad nad tõenäoliselt operaatorit. Läks teisiti.

Pooleaastase kogemuse põhjal võib ennustada, et tegelikult viivad selle plaani ellu 60 000?70 000 inimest. Suur osa numbriga liikujatest on firmad, kelle jaoks hea kvaliteedi juures on tähtis ka soodne hind, kuid kes seni ei ole ?numbri­orjuse? tõttu tahtnud operaatorit vahetada. Firmatelefonide puhul on numbri vahetamine kriitilisem kui eraisikute puhul ? oht kaotada kliente.

Põhjus, miks ärevust tekitanud numbriliikuvus Eestis niivõrd rahulikult toimub, on peamiselt ühes asjas ? kvaliteetoperaatorid tulid oma säästuoperaatoritega turule kohe, kui numbriliikuvus jõustus, mitte ei oodanud aasta-poolteist ega kaotanud turgu, nagu juhtus Põhjamaades.

Säästuoperaatorite turuletulek oli Eestis kiire ja jõuline just seetõttu, et saime toetuda Põhjamaade kogemusele. Uute trendide puhul tuleb enamasti nendega kaasa minna, mitte vastuvoolu ujuda. Soomes pidasid kvaliteetoperaatorid esialgu hinnaargumenti väheoluliseks ja näiteks TeliaSonera kaotas seetõttu esimese aastaga sadu tuhandeid kliente.

Euroopas tekib täna säästuoperaatoreid juurde nagu seeni pärast vihma ning säästu­turust on kujunemas kõige kiiremini kasvav turg mobiilsidevaldkonnas. Nullist on lihtsalt lihtne kasvada.

Ennustatakse, et praeguselt paarilt protsendilt kasvab säästuoperaatorite turuosa Euroopa mobiilsideturust kolme-nelja aastaga kuni 15 protsendini. Seni oli mobiilside luksus, nüüd on ta elementaarne tarbe­kaup. Maalimas on tänaseks üle miljardi mobiilside tarbija. Säästuturg on uus trendikas sihtturg paljudes ärivaldkondades, näiteks jaekaubanduses, lennunduses, hotellinduses. Teatud mõttes on teiste valdkondade trendid olnud mobiilside jaoks eeskujuks, kuna seal on muutused juba toimunud.

Madal hind ei ole muidugi piisav argument, et kliendid ka uude valitud võrku jääksid. Elisa kogemusest teame, et osa kliente ka lahkub, kuid pöörduvad hiljem ikka vana operaatori juurde tagasi.

Kliendi on muutnud hinnateadlikumaks (ei taha maksta rohkem, kui turul on olemas analoogne teenus soodsama hinnaga), kuid ka kvaliteeditundlikumaks (odav kõneminut ei kaalu alati üles oluliste mugavuste puudumist).

Eestis eelistavad kliendid mobiilsides pigem kvaliteeti kui hinda. Õigemini kvaliteeti soodsa hinnaga. Seetõttu on kõnehinnad langenud oluliselt ka kvaliteetoperaatorite hulgas. Täna on hea kvaliteetoperaatori kõneminuti hind alla pooleteise krooni, mis ligi kaks korda odavam kui Inglismaa säästu­operaatorite superhinnad!

Eesti säästu- ja kvaliteetoperaatoriteks jagunenud mobiilsideturul on võtmeküsimuseks turuosade jaotamine ettevõtete vahel oma sektori sees ? kahe kvaliteetoperaatori ja nelja säästuoperaatori vahel. Eesti klient teab üsna täpselt, mida ta tahab, ning valib selle, kes seda talle pakub.