Ühistu peab saama õiguse valida ehitaja

Tallinna Linnavolikogu aseesimehe Kaupo Reede käsitletud korterelamute hoovide korrastamise teema on ainult osa tervikust. Olen seitse aastat juhtinud 180 korteriga korteriühistut ning tean, milliste probleemidega tuleb kokku puutuda, kuidas ühistu liikmed oskavad oma raha lugeda ning kui hoolikalt tööde teostajaid valitakse.

Korteriühistu töö maja korrastamisel võib jagada tinglikult kaheks selle põhjal, kas tulemus on väljast näha või mitte. Majasisese torustiku vahetus või soojasõlme paigaldamine ei paista välja, seevastu uste vahetus ja välisfassaadi soojustamine aga küll. Just nimelt kõrvaltvaatajale silma hakkav töö vajab linnapoolset abi.

Sest just nii tehakse kahte asja korraga ? parandatakse majaelanike elutingimusi ning kaunistatakse avalikku linnaruumi. Kui soojustamine ja ülevärvimine teeb tavapärasest luitunud hallikarva hoonest erksavärvilise maja, on rõõm mitmepoolne. Oleks Lasnamäegi elurõõmsam, kui sealsed majad erinevates toonides värvitud oleks ja see kõik kokku toreda ansambli moodustaks. Euroopast on võtta näiteid, kus majade värvimine ja seintele kujundite maalimine on aidanud kaasa elanike vaimse tervise parandamisele, leevendanud stressi ja tõstnud kinnisvara hinda.

Korteriühistuid tuleb võtta kui partnereid linnakodanike heaolu suurendamisel. Neid ei tohi visata bürokraatide hambusse, sundides neid ootama, millal ametnikud jõuavad paberid läbi vaadata, rahastamisotsuse teha ja hanked korraldada. Miks peab linn ehitaja leidma? Kas seepärast, et kord on selline, või on mõnele erakonnale kasulik linna tellimusi ?õigete? ettevõtete kätte suunata? Kui me tahame, et tööd tehtud saavad ja kontroll tehtu üle tugevneks, tuleb õigus töö teostaja valimiseks anda korteriühistule. Ühistu juhatus võtab vähemalt kolm pakkumist ja teeb nende vahel valiku. Pole põhjust ühistuid mitte usaldada, sest nad ju opereerivad omaenda rahaga.

Kui tööde teostaja leitud ning hind teada, pöördub ühistu linnaosavalitsusse, esitab tööde ajaplaani, ehitaja valimise dokumendid ja hinnakalkulatsiooni. Ja siis sõlmitakse leping korteriühistu ja linna vahel. Ehitaja esitab arved ühistule, viimane aga edastab kontrollitud arve tasumiseks linnale. Lähtuda tuleb sellest, et igale korteriühistu investeeritud ühele kroonile lisab linn omalt poolt kolm krooni juurde.

Kindlasti on kahtlejaid, kelle arvates ühistu juhid pole pädevad ehitajat valima või on nad ebaausad. Eks musti lambaid satub ikka karja sekka. Kuid rõhuv enamus ühistu juhte on ausad ja tublid inimesed, kes teevad oma pingelist tööd suhteliselt väikese tasu eest.

Reformierakonna arvates tuleb korrusmajadele läheneda terviklikult. Mänguväljakud, autode parkimine, prügi kogumine, välisfassaadid, majaesise tee korrastamine ? kõik need küsimused on tähtsad ja vajavad lahendamist korteriühistu ja linna koostöös. Algatus ja ettevõtmine on ühistu poolt, abi ja toetus linnalt.