Kunagise Maardu keemiakombinaadi hiidterritooriumi areng on tänaseni segane

1997. aastal erastas Maardu keemiakombinaadi järglase Eesti Fosforiidi Kristine Center AS, mis ostis Eesti riigilt 80% Eesti Fosforiidi aktsiatest. 153hektarine krunt saadi kätte 12 miljoni krooniga. Alates 2000. aastast KC Grupi nime kandva ettevõtte osalus on praegu Eesti Fosforiidis kasvanud 90 protsendini. Ülejäänud osa Eesti Fosforiidist kuulub Murmanski väetisetootjale Apatit.

Kristine Center ASil polnud muidugi kavas hakata seal tegelema väetisetootmisega, vaid ettevõte nägi eelkõige Eesti Fosforiidi asukohal head potentsiaali.

2001. aastal tuli KC Grupp välja üle-eestilise pommuudisega, et nad toovad Maardusse maailma juhtiva autotootja BMW tehase. Tehase maksumus oli 8 miljardit krooni ja tööd oleks seal saanud 2500 inimest. Plaan aga nurjus. Pärast seda, kui KC Grupi plaan rajada endise Eesti Fosforiidi karjääridesse BMW autotehas ebaõnnestus, lubas ettevõte rajada ligi 80 hektari suurusele territooriumile Eesti suurima transiidi- ja logistikakeskuse.

KC Grupil oli tellitud Hollandi suurimalt infrastruktuuri ehitus- ja arendusfirmalt maa-ala arengukava, mille järgi planeeriti arenduspiirkonda rajada vedelkütuse terminal, kus võiks toimuda nii vedelkütuse hoiustamine kui ka töötlemine. Kokku pidi see maksma 5 miljardit krooni.

Paraku jäi aga ka KC Grupi plaanitav logistikakeskus arendamata, sest nad ei saanud kätte kogu 80 hektari suurust maa-ala.

Kuigi KC Grupp sai endale lõviosa Eesti Fosforiidi aktsiatest, ei saanud ta enda kätte kogu seda suurt maa-ala, kuna Eesti Fosforiidi territooriumil tegutsesid juba siis mitmed firmad, kes olid erastanud oma tootmishoonete juurde ka maad.

Kui palju ettevõtteid praegu sellel peaaegu 150 hektari suurusel kunagisel Maardu keemiakombinaadi territooriumil tegutseb, ei oska täpselt öelda Maardu linnavalitsus ega KC Grupp AS.

KC Grupi juhatuse liige Herki Hollak tunnistas, et nende ettevõtte huvi selle killustunud piirkonna vastu on praegu üsna väike ning KC Grupp müüb seal vaid mõnda üksikut maaüksust.

?Praegu on meil seal müügis vaid mõned üksikud krundid, mille suhtes on mitmed ettevõtjad juba ka huvi ilmutanud,? kinnitas Hollak.

Suurimaks tõkkeks Muuga piirkonna muutumisel mainekaks tööstusalaks peab Hollak kunagise keemiakombinaadi kehva infrastruktuuri, nagu näiteks lagunenud teed ja hooned, ning kunagisest tootmisest tekkinud keskkonnaprobleeme.

Samuti ei tegutse see piirkond tööstuspargina, kus oleks üks piirkonna arendamisest huvitatud organisatsioon, vaid sealsed ettevõtted tegutsevad vaikselt omaette.

Teisalt on endise Maardu keemiakombinaadi territoorium igale ettevõttele tõeline maiuspala. Tööstusala asub logistiliselt suisa suurepärases kohas: lähedalt kulgevad nii maantee, raudtee kui ka maagaasi trass ning Muuga sadam on vaid kiviga visata.

Vähetähtis pole ka tõik, et Lasnamägi kui potentsiaalne tööjõuallikas jääb Maardust vaid loetud kilomeetrite kaugusele.

Enamik endise keemiakombinaadi territooriumil asuvaid ettevõtteid tegeleb kas transiidi, metallitöötlemisega või ladustamisteenuste pakkumisega.

Neist võiks mainida kütusetransiidi ja -ladustamisega tegelevat ASi NCC&PO, mille mahutipark koosneb ettevõtte kodulehe väitel 15 kütusetangist kogumahuga 12 500 kuupmeetrit.

Samuti asuvad kunagise keemiakombinaadi territooriumil väetiste transiidiga tegelev AS Talstok, mille aastane transiidimaht ulatub 500 000?700 000 tonnini, ning ehitusmaterjale tootva ASi Rudus Eesti Maardu betoonitehas.

Herki Hollaku sõnul sõltub Maardu tööstusala areng kõige enam Muuga sadamast. Kuigi juba täna kulgeb Eesti suurima kaubasadama ? Muuga sadama kaudu 90% kogu Eestit läbivast transiidist, on Hollaku sõnul arenguruumi veel küllaga. ?Praegu on Muuga sadam laienenud ida poole, kuid sadam peaks laienema ka lõunasse, siis muudab see tööstusala tunduvalt atraktiivsemaks,? sõnas ta.

Autor: Sander Silm