Sel nädalal saatis Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing avalikkusele sõnumi kaugküttesoojuse olulisest kallinemisest mitmetes Eesti piirkondades tulenevalt põlevkiviõli kallinemisest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimaste kuude jooksul koos EJKÜ ja Eesti Energia ASi esindajate ning teiste seotud organisatsioonidega pidevalt tegelenud probleemile lahenduse otsimisega, pakkudes osapooltele välja erinevaid lahendusvõimalusi.
Kõigile on teada, et kütuste hinnad maailmaturul on viimase kahe aastaga oluliselt kasvanud. Põlevkiviõli hinnatõus tuli sellele vaatamata kõigile üsna ootamatult ja võrreldes teiste kütuste hinnatõusuga järsult.
Esialgsete hinnataotluste alusel tõuseks põlevkiviõlist toodetud soojuse hind 30?70%. Et põlevkiviõlist toodetakse Eestis hinnanguliselt 15?20% soojusest, mõjutab selline hinnatõus paljusid soojatarbijaid mitmetes Eesti piirkondades. Ligi 50 m² korteriga soojatarbija jaoks võiks see hinnatõus tähendada soojakulude suurenemist kuni 4000 krooni võrra aastas.
Samas on põlevkiviõli järjest rohkem ja rohkem maailmaturukaup. Eelmisel aastal toodeti Eestis ligi 400 000 tonni põlevkiviõli, millest ligi 80% eksporditi.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO ja Euroopa Liidu konkurentsireeglite alusel ei tohi tootja müüa oma toodangut turuhinnast oluliselt erineva hinnaga erinevatele ostjatele. Ehk teisisõnu: eksporditava ja siseriiklikult tarbitava toote hinnad peaksid olema samaväärsed.
Erineva hinnaga saaks toodet müüa siis, kui Euroopa Komisjon annaks sellekohase eriloa. Loa saamiseks on aga häid argumente üsna vähe, sest kütuste hinnad tõusevad praegu kõikjal Euroopas, aga ka Ameerikas ning ühe piirkonna eelistamine teistele ei ole piisav põhjendus. Seda enam, et põlevkiviõli tarbitakse peamiselt Lätis, Valgevenes ja Ukrainas, kus sotsiaalne olukord on võrreldes Eestiga veelgi raskem.
Ometi on alati vaieldav, milline on see õige ja õiglane turuhind. Näiteks California energiakriisi uurinud ekspertide üheks olulisemaks järelduseks oli see, et energia hind tollel hetkel ei olnud adekvaatne, vaid seda kruvisid üles üksikud turuga manipuleerinud turuosalised.
Piiratud turu tingimustes toimuvate tehingute puhul on alati oht, et keegi oma turupositsiooni ära kasutab. Selliselt kujunenud turuhind ei ole kindlasti põhjendatud.
Hinnatõusu mõju vähendamise ühe võimalusena oleks võimalik rakendada ka riigiabi meetmeid. Seda tehakse Euroopa Liidus päris laialt. Eestis on siiani neid abiskeeme vähe rakendatud.
Samal ajal on põlevkiviõli hinna tõusuga kaasnev sooja hinna tõus mõnes piirkonnas pretsedenditult suur võrreldes seniste hinnatõusudega. Sellises olukorras oleks riigiabi meetmete rakendamine kindlasti ka põhjendatud.
Riigiabi skeemide puhul on alati kriitiliseks küsimuseks see, kellele ja kuidas riigiabi antakse. Abi peaksid saama just need, kes seda tegelikult ka vajavad. Vahendeid selliseks kompenseerimiseks oleks võimalik saada ASi Narva Elektrijaamad erakorraliste tulude arvelt, mis on tekkinud tänu planeeritust kõrgemale põlevkiviõli müügihinnale.
Need on aspektid, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu koos turuosalistega läbi töötab. Ministeeriumi eesmärgiks on vähendada kaugküttesoojuse hinnatõusu, aga samal ajal mitte minna vastuollu ka rahvusvaheliste kaubandusreeglitega.
On selge, et need protsessid võtavad aega, kuna vajavad laiapõhjalist konsensust, juriidiliselt ning rahaliselt korrektset asjade korraldust. Igal variandil on oma toetajad ja vastased, ministeeriumi meelest peab lahendus olema kompromiss, mis rahuldaks suures osas kõiki osapooli.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.