Kui tapmisest jääb maha laip, siis korruptsioonist enamasti ainult vaikus. Väär on aga üksnes selle vaikuse põhjal eeldada, et korruptsioon pole riigis probleem. Kui olümpiamängudel ei võetaks dopinguproove, ei jääks ükski sportlane dopinguga ka vahele. Absurdne oleks aga arvata, et sport oleks sellepärast puhtam.
Kaks-kolm aastat tagasi oli korruptsioonikuritegude uurimine madalseisus. Valdkond ei olnud prioriteetne, sellega tegeles liiga vähe uurijaid ja prokuröre. Politseiasutustest suutis korruptsioonikuritegudega tegeleda vaid KAPO, kuid see oli julgeolekuasutusele kõrvalülesanne. Kui kohalike omavalitsuste ametnike korruptsiooniasjade uurimine KAPO pädevusest 2000. aastal ära võeti, jäi see praktiliselt soiku.
Ministrite korruptsioonivastase komisjoni juhina kulutasin justiitsministrina suure osa oma tööpäevadest korruptsioonikuritegude uurimise tugevdamisele. Ametisse sai nimetatud korruptsiooniga tegelevad eriasjade prokurörid, kellele hakati maksma korralikku palka. Proovisin kaasata ka politseid ja politsei tuli teatud määral asjaga kaasa. Ka politseis määrati korruptsioonikuritegudele spetsialiseeruvad uurijad, kes hakkasid tegema kõigis neljas piirkonnas koostööd prokuröridega.
Robert Antropov on saanud palju nahutada, kuid ta väärib ka tänu selle eest, et nõustus tegelema korruptsiooni uurimise võimekuse tõstmisega. Prokuratuuri ja politsei koostöö esimesed tulemused on täna näha.
Varem justiitsministrina ja nüüd Riigikogu liikmena olen nõudnud, et korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurijate palku tõstetaks. Korruptsiooni uurija peab olema hea jurist ja taibukas uurija. Väärilise tasuta neid ei leia. Keerulisemaid skeeme heade inimesteta aga murda ei õnnestu. Loodan, et ministrid Rein Lang ja Kalle Laanet parandavad augustis tehtud vea, millega korruptsioon prioriteetsete kuriteoliikide hulgast taas välja jäeti.
Liikluspolitseinike altkäemaksuskandaali põhjusena on nimetatud ka politseinike madalaid palku. Ühegi altkäemaksu võtnud politseiniku jaoks ei ole madal palk õigustus. Kui palk ei sobi, otsib aus inimene paremini makstud töö või hakkab ettevõtjaks. Küll peaks juhtunu andma mõtlemisainet politseijuhtidele. Riigieelarve koostamise ajal on asutuste juhtidel kombeks vallandada hädakisa teemal, et riik ei anna piisavalt raha. Maksumaksjad vaatavad üha paisuvat riigieelarvet aga täiesti põhjendatud halvakspanuga.
Praegu on majanduses head ajad ja riik ei kipugi otsima sisemisi reserve. Asutuste juhid loodavad aga liigselt sellele, et küll riigieelarvest raha juurde saab.
Tuleb mõista, et meie riik ei ole ka käegakatsutavas tulevikus nii rikas nagu Soome või Saksamaa. Seetõttu ei saa me ehitada oma süsteeme üles täpselt sellistena nagu rikastes riikides. Kui meil on täna järelevalveasutus, milles mitukümmend ametnikku võtab altkäemaksu, siis on suur osa sellele tehtud kulutustest tegelikult tühja läinud.