Kohtusse pöördumine kallineb veelgi

Kohtusse pöördumine on juba praegu ülemäära kulukas ja muutub veelgi kulukamaks uuel aastal, mil jõustub uus tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Põhiseaduse N 15 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kui vaadata, kui kalliks on riik selle õiguse realiseerimise muutnud, siis tekib kahtlus, et tegemist on vaid deklaratiivse sättega.

Pean silmas riigilõivu, mille tasumine on eelduseks, et hagiavaldus kohtumenetlusse võetaks. Praegu on mittevaralise nõude puhul riigilõiv 60 krooni. Varalise nõude puhul sõltub riigilõivu suurus nõude suurusest, näiteks poole miljoni krooni suuruse nõude puhul tuleb tasuda riigilõivu 26 000 krooni. Et käärid varaliste ja mittevaraliste nõuete osas on ülisuured, üritavad advokaadid formuleerida hagi nii, et seda saaks käsitleda mittevaralise nõudena.

Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik jätab mittevaraliste nõuete osakaalu märksa ahtamaks. Edaspidi tuleb tuvastushagi puhul määrata hagi hind hüve väärtusega, üürilepingu üle peetava vaidluse puhul on hagi hinnaks ühe aasta üüri kogusumma jne. Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab küll võimaluse taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist, kuid võimalused vabastuse saamiseks on väikesed. Eraisik näiteks menetlusabi ei saa, kui tal on vara, mida on võimalik maha müüa.

Oletame, et eraisik on välja üürinud oma korteri ja ise välisriiki sõitnud. Aasta möödudes Eestisse tagasi tulles ta avastab, et üürnik, kes pidi lepingu järgi igakuiselt kandma tema pangaarvele üüri 10 000 krooni, ei ole maksnud sentigi. Üürivõlg on 120 000 pluss tasumata arved, kokku 150 000 krooni. Üürileandja ütleb lepingu üles, üürnik välja ei koli. Üürileandjal tuleks esitada kohtusse kahte nõuet sisaldav hagi. Esimene nõue oleks võlguoleva üüri ja kõrvalkulude väljamõistmine üürnikult.

Nimetatud 150 000 krooni suuruse nõude puhul tuleks tal tasuda riigilõivu 9000 krooni. Teine nõue oleks üürilepingu ülesütlemise tunnustamine ja üürniku väljatõstmine, selle pealt tuleks tasuda riigilõivu samuti 9000 krooni, sest lähtuda tuleks ühe aasta kasutustasude kogusummast.

Tegemist on tavakodaniku jaoks märkimisväärse summaga. Kui see kodanik esitaks kohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest, siis kohus peaks vastama, et vabastamiseks puudub alus, sest kodanikul on olemas korter, mille ta võiks maha müüa.

Parem ei ole äriühingu olukord, kes tahaks esitada kahju hüvitamise nõuet teise äriühingu vastu. Oletame, et teise äriühingu pahatahtliku tegevuse tõttu jäi realiseerimata äriprojekt, millest oleks laekunud garanteeritud puhastulu kaks miljonit krooni. Sellise nõude puhul oleks riigilõiv 76 000 krooni, mida ei suuda tasuda mitte iga alustav ettevõte.

Autor: Meelis Pirn