Kuigi see on raske, tuleb tunnistada, et Eesti Energia (EE) juhtkonna konkursi korraldamise aeg sai läbi juba tükk aega tagasi.
Pooldan poliitikat, mille kohaselt riigi osalusega ettevõtetele otsitakse juhte konkursiga. Selle joone ajamist nõudsin ajal, mil olin ise majandus? ja kommunikatsiooniminister. Seetõttu võib tunduda kummaline, kui ma täna ütlen, et EE juhtkond peaks jätkama ilma konkursita. Normaalselt toimivas ettevõttes kuulutatakse konkurss välja aegsasti. Ja selliselt, et võimalik juhtkonnavahetus ettevõttele kahju ei tekitaks. EEga nii ei läinud.
Sain EE nõukogu liikmeks selle aasta mais. Kuna teadsin, et juhatuse liikmete lepingud lõpevad novembri lõpus, tegin ääri-veeri juttu konkursist. Paraku nõukogus ma konkreetseid vastuseid ei saanud. Tõstatasin teema septembrikuisel nõukogu koosolekul. Kuid nõukogus puudus ka tookord kindel seisukoht ning leiti, et järgmisel koosolekul arutame.
Ootamatult lugesin mitu nädalat hiljem, aga täpselt ajastatuna (mõni päev enne valimisi) majandusministri kirjast EE nõukogu esimehele Urmas Sõõrumaale, milles räägiti konkursi korraldamisest EE juhi kohale. Tark poliitik võis ju mõelda häältele, mida tavatarbijate seas ebapopulaarse energiahiiu juhi kaudne ründamine võib anda. Ent samas kuulutas see kiri konkursi juba eos ebaõnnestunuks. Ma ei jaga kõiki Oki ja tema meeskonna ideid. Pooldan energiaturu varasemat avamist ja ettevõtte restruktureerimist nii, et tootmine ja energia jagamine ning müük oleksid lahutatud. Pean vajalikuks muutusi meie energiaturu liberaliseerimiseks.
Erimeelsused ei takista mind aga väitmast, et Okk on olnud EE-le hea juht. Sest tegelikult ei pea neile teemadele lahendusi välja pakkuma mitte EE juhtkond, vaid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning poliitikud.
Sootuks naeruväärsena tunduvad mulle katsed Okki soojahinna tõusu ehk kütuste maailmaturuhinna kasvu peasüüdlasena näidata. Võib ju mõista majandus- ja kommunikatsiooniministri vimma, kui talle sai selgeks, et tema ei olegi nii mõjuvõimas, et reguleerida maailmaturuhinda. Soojahinna tõusuga kaasnevate probleemide lahendamiseks on olemas toetused puudustkannatavatele inimestele. EE juhtkonna vahetamine siin ei aita.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”