2005. aasta detsembris toimusid kaubavahetuses sarnased arengud eelnevate kuudega, aastatagusega võrreldes kasvas eksport 30% ja import 18%.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaari kohaselt iseloomustasid samas suurusjärgus ekspordi kasvunumbrid peaaegu kõiki 2005. aasta kuid, vaid märtsis ja juulis jäid kasvud väiksemateks. Seda toetas Eesti peamiste kaubanduspartnerite soodne majandusolukord ning
Eesti kaupade konkurentsivõime kasvas nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide turgudel. 2005. aasta kokkuvõttes suurenes esialgsetel andmetel eksport 30 ja import 22%.
Tänu ekspordi oluliselt kiiremale kasvule langes kaubavahetuse puudujääk detsembris 2,6 miljardi kroonini, mis oli 9% madalam 2004. aasta sama perioodi näitajast. 2005. aasta kogu kaubavahetuse defitsiit jäi siiski eelmise aasta tasemele, ulatudes esialgsetel andmetel 30,7 miljardi kroonini. Välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool ja eratarbimise kiire areng on soodustanud impordinõudluse kiiret kasvu.
Eksport suurenes detsembris aastases võrdluses kõigi kaubagruppide osas, vaid tekstiili ja tekstiiltoodete ning loomsete toodete väljaveo kasv jäid 10%st madalamateks. Kiiremini kasvas aastaga mineraalsete toodete (2 korda), plast- ja kummitoodete (1,7 korda), transpordivahendite (37%) ning metallide ja metalltoodete (27%) eksport. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete ekspordi kasvutempo mõningane pidurdumine jätkus ka detsembris.
Impordi kasvutempo aeglustumisele aitasid enam kaasa masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted ning transpordivahendid, mille sisevedu kasvas aastaga 10% piires. Kõrged kasvud olid endiselt mineraalsete toodete ning plast- ja kummitoodete impordil, seda mõjutas osaliselt nafta maailmaturu hinna tõus, aga ka ekspordinõudluse suurenemine.
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul peaks kaubavahetuse kiire areng jätkuma ka 2006. aastal. Prognooside kohaselt ekspordi ja impordi kasvutempod aeglustuvad, tulenevalt 2005. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Samas on oodata ekspordi ennakkasvu jätkumist, mille tulemusena võib loota väliskaubanduse tasakaalu paranemist.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.