• OMX Baltic−0,09%271,43
  • OMX Riga−0,03%863,62
  • OMX Tallinn−0,21%1 729,12
  • OMX Vilnius−0,15%1 065,12
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,03%8 139,81
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,56
  • OMX Baltic−0,09%271,43
  • OMX Riga−0,03%863,62
  • OMX Tallinn−0,21%1 729,12
  • OMX Vilnius−0,15%1 065,12
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,03%8 139,81
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,56
  • 27.03.06, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnistamisel muutub lahusvara abikaasade ühisvaraks

Korteri kinnistamisel tekivad probleemid eelkõige juhtudel, kus enne abiellumist on üks abikaasadest soetanud korteri vallasasjana oma nimele, kuid enne korteri kinnistamist on inimesed abiellutud. Probleem seisneb siin selles, et ostetud korteri juriidiline vorm muutub.
Vallasasjast saab kinnisasi, mille soetamise hetkeks loetakse korteri kinnisturaamatusse kandmist.
Seega kui vallaline inimene on ostnud korteri kui vallasasja ning korteri kinnistamine on toimunud ajal, mil ollakse juba abielus, siis korter kinnistatakse abikaasade ühisomandina.
Eeltoodud põhimõte tuleb perekonnaseadusest, mille N 14 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kuna korterist sai kinnisasi abielu kestel, siis muutub see korter kui kinnisasi automaatselt abikaasade ühisvaraks.
Nüüd, kus vallasvarana korteri ostnud abikaasa avastab, et tema oma vahenditega soetatud korter on ühisvara, jääb tal üle kaks võimalust: abieluvaralepingu sõlmimine abikaasade vahel, millega jäetakse korter selle vallasvarana soetanud abikaasa lahusvara hulka või kokkuleppe mittesaavutamisel ühisvara jagamine kohtu kaudu.
Juhul kui vallasasja ostnud abikaasa eelloetletud samme ette ei võta, on abielu lõppemisel korterit raske müüa, kuna korter ei ole enam selle soetanud abikaasa ainuomandis.
Ühisvara hulka sattunud korteri müümisel nõuab notar teise (endise) abikaasa nõusolekut, mille saamine võib väga raskeks osutuda. Samas näiteks investeeringu eesmärgil vallasvarana soetatud korteri hilisemal kinnistamisel ja müümisel võib endine abikaasa nõuda perekonnaseaduse alusel kuni poole ühisvarana müüdava korteri väärtusest.
Keerulisem situatsioon võib tekkida siis, kui enne abielu ühe abikaasa vallasvarana soetatud korter muutub ühisvaraks ning teine abikaasa, kellel võivad olla eelmisest abielust lapsed, sureb.
Kirjeldatud juhul saavad lisaks korteri ostnud abikaasale korteri mõtteliste osade omanikeks ka teise abikaasa lapsed ning korteri soetanud abikaasa saab korteri täielikult oma lahusvara hulka ainult teiste mõtteliste osade omanike väljaostmisega.
Korteri kui vallasasja enne abiellumist ostnud isikutel on mõistlik tegeleda ühisvara jagamisega enne, kui korteri taas oma lahusvara hulka saamine muutub raskeks või isegi võimatuks.
Kiire tegutsemine on oluline just seetõttu, et kohtu kaudu ühisvara jagamisel hinnatakse ka teise abikaasa panust ühisvara parendamisel.
Ühistes huvides tegutsemisel ning kui teine abikaasa ei ole andnud suurt panust korteri parendamiseks ühisel eesmärgil, on suurem võimalus saada enda soetatud korter taas oma lahusvara hulka.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele