Enesekaitseks saab keelduda maksuinfo andmisest

Maksumaksjal on õigus keelduda maksuhaldurile teabe ja dokumentide esitamisest, mis võivad maksustamise seisukohast maksumaksjale kahjulikud olla.

Oma eraelu kaitsmise kõrval on teine oluline põhjus maksuametnikule oma maksuasjade kohta tõendite ja teabe esitamisest keeldumiseks see, kui sellega võib kaasneda maksumaksja maksurikkumises süüdimõistmine.

Sisuliselt on iga maksu väärarvutus ja tasumata jätmine väärtegu. Kuriteoga on tegemist siis, kui maksmata maksusumma on suurem 500 000 kroonist. Olenemata sellest, kas maksumaksja suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest, kui sellega kaasneks tema süüditunnistamine maksuõigusrikkumises.

Maksumaksja ei pea andma ütlusi ja esitama tõendeid, mis kinnitavad maksuseaduste rikkumist ja mis tooksid kaasa maksumaksja kohustuste suurenemise või isegi karistamise. Isikut ei saa ka sundida teabe andmisele. Kuigi maksukorralduse seaduse N 67 sätestab sunniraha maksmise kohustuse teabe mitteandmise eest ja maksuhaldurid sellest oma korraldustes maksumaksjaid ka tavaliselt teavitavad, on sunniraha kohaldamine maksumaksja suhtes siiski välistatud, kui maksumaksja keeldub teabe andmisest, et vältida enda õigusrikkumises süüditunnistamist.

Maksuhaldurid viitavad teabe kogumisel maksumaksja ja kolmanda isiku kaasaaitamiskohustusele maksukorralduse seaduse N 56 alusel. Kaasaaitamiskohustus on maksumaksja kohustus teatada maksuhaldurile kõikidest talle teadaolevatest asjaoludest, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähtsust.

Kaasaaitamiskohustus ei toimi aga siiski eranditeta. Riigikohus on leidnud, et isikut ei saa sundida endale kahjulikke tõendeid esitama, samuti ei saa teda ka karistada, kui ta ei esita neid tõendeid. Põhiseaduse N 22 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. See laieneb nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.

Kui tõendite kogumise eesmärk või tõendite seos maksuasjaga jääb maksumaksjale või kolmandale isikule arusaamatuks, on isikul alati õigus küsida maksuhaldurilt selgitusi. Oluline on teha endale selgeks, mida maksuhaldur tegelikult tahab ja kas see on või saab olla seotud konkreetse maksuasjaga. Kui selgitusi ei anta või on need ebapiisavad, on õigus teabe ja dokumentide andmise korraldus vaidlustada, esitades korraldusele vaide või kaebuse halduskohtule.

Tähelepanuväärne on teabe ja dokumentide esitamise seisukohast ka see, et teabe ja dokumentide esitamise kohustus on ka maksuhalduril endal. Maksumaksjal on õigus saada maksuhaldurilt ka maksumenetluse ajal teavet seni tuvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksualase tähenduse kohta. Praktikas kasutavad maksumaksjad seda õigust väga vähe. Ka on tal õigus tutvuda maksuhalduri poolt kogutud andmetega ja dokumentidega revisjoni ajal igas staadiumis.