Paljud ettevõtjad on olnud seisus, kus nad ühel päeval on avastanud, et keegi kurikael on registreerinud endale koduleheaadressi, kasutades nende ärinime või kaubamärki. Kaubamärgiseaduses ja äriseadustikus pole taolise olukorra kohta selgesõnaliselt suurt midagi öeldud. Juristidel on tulnud otsida lahendusi läbi õigustõlgenduste, kuid samas ei võinud olla kindel, kas kohtule esitatud hagi viib õige tulemuseni. Muret tekitas kas või see, et domeeninime registreerimine on antud haridusministeeriumi valitsusalasse kuuluva EENeti otsustada, mis enda kehtestatud reeglite järgi ebaõige registreeringu eest justkui ei vastutaks.
Analoogne mure oli meie kliendil kaasuses Gulf International Lubricants Ltd vs Gulf Oil Estonia AS, millele kuuluvat maailmakuulsat kaubamärki "Gulf" on kohalik äriühing julgelt kasutama hakanud kodulehte registreerides, lisades kaubamärgi ka oma ärinimesse.
Riigikohus tegi 30. märtsil asjas selgust loova otsuse, andes ka juhised, mida ettevõtja peaks tegema, et oma kaubamärki kaitsta. Riigikohus tunnistas rahvusvahelise praktika eeskujul, et võõra kaubamärgi kasutamine domeeninimes võib rikkuda kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Seega juhul, kui keegi on teie kaubamärgi registreerinud alamdomeenina (nt www.teiekaubamärk.ee) ja keeldub seda vabatahtlikult loovutamast, tuleb pöörduda hagiga tsiviilkohtusse. Ka siis, kui kaubamärk on kombineeritud muude sõnadega.
Kohtusse pöördumiseks on piisav juba aadressi registreerimine, sest see takistab kaubamärgiomanikul endal sama aadressi kasutamist. Kohtule tuleb esitada nõue kohustada kostjat esitama registreerijale (EENetile) taotlus domeeninimest loobumiseks. Selle tahteavalduse saab kohus nõude rahuldamisel asendada kohtuotsusega. Seega piisab jõustunud kohtuotsuse saatmisest EENeti töötajale, kes selle alusel aadressi registreeringu kustutab.
Veel põnevam on lugu siis, kui keegi pahatahtlik kavalpea on kasutanud ettevõtte kaubamärki oma ärinimes (nt Teie kaubamärk OÜ). Kui ta tegutseb ka tegevusalal, mille suhtes kaubamärk kaitset omab, on samuti rikutud kaubamärgiomaniku ainuõigust. See annab omanikule õiguse nõuda kohtu kaudu rikkumise lõpetamist. Kui keegi kasutab oma ärinimes teie kaubamärki, tekib kergelt seos, justkui oleks ka selle ärinime taga just teie.
Kui ärinimi jätab kaubamärgi kasutamise tõttu eksitava mulje, saab nime kasutamise keelamisel tugineda Äriseadustiku sättele, mille alusel on keelatud eksitava ärinime registreerimine. Kui ärinimi on tõepoolest eksitav, tekib kohtul õigus keelata ärinime kasutamine ja määrata keelu rikkumise korral trahv.
Kui äriühingu põhikirja säte on vastuolus seadusega, saab ka äriregister kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avalduse registripidajale. Kui isik seda siiski ei tee, saab äriregister määrata talle selleks tähtaja. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.
Seega peaks värske Riigikohtu otsus viima tulemuseni, kus ka tegelikult ohjatakse kaubamärkide kuritarvitamist kodulehtede aadressides ja ärinimedes. Rikkujat ei ähvarda enam pelgalt rikkumise lõpetamist kohustav kohtuotsus, vaid tagajärg võib olla tema äriühingu tegevuse lõpetamine. Selline kaudne "surmanuhtlus" paneb kiiret kasu jahtivad tegelased ehk tõsisemalt oma tegude üle järele mõtlema. Pealegi ei tohi ära unustada, et Eestis on kaubamärgi kuritarvitamine kuritegu, mis võib kaasa tuua kuni kolmeaastase vangistuse.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele