Möödunud talvel oli ajakirjanduses rohkesti juttu jalakäijatest, kes libastusid jäisel kõnniteel ja jääpurikatest, mis palju pahandust tekitasid. Sarnaseid õnnetusi esineb ka suvel seoses lagunenud fassaadide, katuste või korstnatega. Maja küljest kukkunud tükid vigastavad inimesi ja sõidukeid. Sellistes juhtumites tekib sageli märkimisväärne kahju. Kahju hüvitamiseks tuleb pidada keerukaid, mitmete osapooltega seotud vaidlusi.
Juuni lõpus tehtud riigikohtu otsuses anti selged juhised, kes mille eest vastutab. Konkreetsel juhul läks raskes lumesajus katki vihmaveerenni kinnitus ning renn kukkus maja külje alla pargitud maastikuautole. Et auto oli kindlustatud, hüvitas kindlustusandja auto remondikulud ja nõudis raha tagasi majaomanikelt.
Vaidluse all oli mitu küsimust: kas omanik vastutab ka siis, kui majal on leping hooldusfirmaga; kas suur lumesadu on vääramatu jõud, mis vabastab omaniku kahju hüvitamisest; kas autoomanik peab olema parkimisel hoolas ning vältima suurte lumevallidega katuse ääre alla parkimist?
Kohus rõhutas, et majaomanik on tekkinud kahju eest vastutav. Eesti oludes ei ole aprillikuine lumesadu ega temperatuurikõikumised midagi sellist, mida saaks lugeda ettenägematuks. Samuti saavad majaomanikud kontrollida, kas vihmaveerennid on korralikult kinnitatud. Need asjaolud on majaomanike mõjupiirkonnas. Neil on võimalik lumesadu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida.
Huvitav on see, et riigikohtu otsusest nähtub, et ka autojuhid peavad olema tähelepanelikud selles, kuhu nad pargivad. Sõiduki parkimine suure lumesaju järel otse hoone seina äärde räästa alla ei pruugi olla mõistlik. Kui seda siiski teha, võib väita, et juht ise suurendas kahju tekkimise võimalikkust. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et katusele kogunenud lumi võib alla kukkuda ja põhjustada sõidukile kahju. See võib aga olla aluseks kahjuhüvitise vähendamisele. Seega isegi siis, kui majaomanik kannab majaga seotud riske, võib hooletu käitumine auto parkimisel viia selleni, et auto kahjustused hüvitatakse ainult osaliselt.
Majaomanikud (ka korteriomanikud) peavad tundma huvi oma maja seisundi vastu. Ei piisa ainuüksi sellest, et elamu hooldamiseks on sõlmitud leping hooldusfirmaga. Kui lume koristamine katuselt ei ole hetkel võimalik, võiks olla abiks hoiatusmärgistuse paigaldamine. Muidu tuleb katkine auto või pea ja sellega kaasnev endal kinni maksta. Kaaluda võiks ka tsiviilvastutuskindlustuslepingu sõlmimist, mis analoogsete probleemide lahendamisel abiks on. Samuti tuleks läbi vaadata hooldusfirmaga sõlmitud leping, et veenduda, kas hooldusfirma ka selliste probleemide puhul rahaliselt vastutab.
Mõtlemisainet on autojuhilgi. Kui kohus loeb auto parkimise ohtliku koha peale ebamõistlikuks tegevuseks, ei pruugi kaskokindlustusleping kogu kahju katta. Iseasi, kui kerge on talvises Tallinnas ohutu parkimiskoha leidmine.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele